pk
|





Uudiste arhiiv

**********************************************
HARJUMAA MUUSEUM kutsub 10-12 aastaseid lapsi osalema linnalaagris
SUVESEIKLUS JÕESAAREL III
14.–17. juunil kell 10-16

14. juuni LOODUSPÄEV
Hall hobune, rohelised aisad?
Õpitakse tundma Keila jõeparki. Saadud teadmised kinnistame seiklusliku maastikumänguga.
15. juuni VÄLJASÕIT RAPLAMAALE
Tutvume Mahtra Talurahvamuuseumi ja selle ümbrusega.
16. juuni LUGEMISPÄEV
Inimene ei ole, aga räägib, puu ei ole, aga lehed, särk ei ole, aga õmmeldud?
Loeme raamatuid, proovime jutte üles kirjutada, joonistada ja meisterdada.
17. juuni FOTOPÄEV
Olen mina noor, nooreks mina jään, olen mina vana, vanaks mina jään, silmad minul on, aga need ei näe, kõrvad minul on, aga need ei kuule, suu minul on, aga see ei räägi? Jagame lastele nippe, kuidas pildistada, mida sealjuures tähele tuleb panna, kuidas jäädvustada liikuvat objekti jne. Saadud teadmisi rakendame ka praktikas.

Osavõtutasu: 300 krooni
Registreerimine: kuni 10. juunini telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee.
Registreerida saab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja. Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis või arve alusel.
Osalejate arv: max 20 last
Linnalaagrit toetab Keila Linnavalitsus.

Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee


**********************************************
"KUNSTIANDELISED NAISED" JA "NAISTEMOE AKSESSUAARE 20. SAJANDIST"

Harjumaa Muuseumis saab alates 11. märtsist vaadata näitusi „Kunstiandelised naised“ ja „Naistemoe aksessuaare 20. sajandist“.

Kunstiandeliste naiste näitus sai teoks tänu nende tütrele ja õele Ursula Põksile, kes pärandas oma perekonnale kuulunud mööbli, kunstiteosed, dokumendid ja fotod Harjumaa Muuseumile. Pärandus oli mahukas ja mitmekülgne ning muuseum koostas selle põhjal 2008. aastal väljapaneku, mille keskmes oli tõlkija ja toimetaja Ursula Põks. Tänu tollasele näitusele sai muuseum uue annetuse ning muuseumi kunstikogu täienes U. Põksi ema ja õe, Karin Pipenbergi ja Monika Põksi, töödega. Karin Pipenberg õppis aastatel 1910-1913 Leipzigi Kuninglikus Graafiliste Kunstide ja Raamatukunsti Akadeemias professor Bruno Heroux ateljees. Tema õpetaja B. Heroux külastas 1911. aastal Eestit ning jäädvustas nii Keilat kui oma õpilase perekonda. Monika Põks õppis aastatel 1938-1942 Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat, siirdus 1942. aastal Saksamaa tööteenistusse ja õppis Müncheni Kunstiakadeemia õhtukursustel.

Näitusel „Kunstiandelised naised“ eksponeeritakse Karin Pipenbergi pastelle, söejoonistusi ja graafikat, Monika Põksi akvarelle ning Bruno Heroux graafilisi lehti Karinist. Väljapanekut täiendavad Monika kirjad Münchenist ning materjalid perekonna Suur-Tutermaa ja Keila kodu kohta.
Näituse koostasid Riine Kallas, Kätlin Janson, Urmas Veersalu, Mall Siniveer.

Väljapanek „Naistemoe aksessuaare 20. sajandist“ tutvustab Harjumaa Muuseumi ajaloolises kogus olevaid naisteriietuse lisandeid, mis pärinevad 1920ndatest kuni 1960ndatest aastatest. Näituseks on seatud kübarad, kindad, muhvid, käekotid, kübara- ja juuksenõelad, suled, sallid ja rätikud. Ajastukohast stiili ja moodi tuletavad meelde vanad fotod muuseumi kogust.
Näituse koostasid Mall Siniveer ja Kätlin Janson.

Kunstiandeliste naiste näitus jääb avatuks kuni 22. augustini ning väljapanekut naistemoe aksessuaaridest saab vaadata kuni 16. maini.


**********************************************
KÄSITÖÖMEISTRITE ÕU
KEILA PÄEVAL 29. MAIL

Muuseumisõprade rongkäik kell 11
Keila raudteejaam- Haapsalu mnt- Keskväljak- Jõepark- Harjumaa Muuseum

MUUSEUMI ÕUEL kell 12-16
Rossi sepad
Niitvälja nahakoda
Muuseumisõbrad

Kätt saab proovida
· ketilülide sepistamises
· pastelde ja kukru meisterdamises
· nõelviltimises

Lastele
Karkudel käimine, vibulaskmine ja osavusmängud

Kontserdid
Keila Linnaorkester kell 13
Keila Kultuurikeskuse
Reeda rühm, naisansambel ja Keila Pensionäride Ühenduse rühm
ning Lahepere Lained kell 15

Välipuhvet „Roheline Konn 3“
kell 12-16

MUUSEUMIS kell 11-18
Näitused
„Harju elu“
„Harjumaa kaunimad käsitööd“
„Kunstiandelised naised. Karin Pipenberg ja Monika Põks“
Muuseumisse sissepääs piletiga

**********************************************
GRAAFIK OLEV SOANSI MÄLESUTUSKONVERENTS KEILAS
28. mail kell 11.00-15.00

Reedel, 28. mail algusega kell 11, toimub Harjumaa Muuseumis graafik Olev Soansi 85. sünniaastapäeva tähistav konverents. Meenutatakse Olev Soansi ja tema tegevust kunstiõppejõuna ning käsitletakse praegust kunstipedagoogikat, kunstniku rolli ja graafika muutumist ajas.

Alates 1966. aastast Keilas elanud Olev Soansi (1925-1995) tuntakse eksperimenteerijana vabagraafikas, kunstipedagoogina, Eesti kultuurilooliste kaartide autorina ja Tallinna Graafikatriennaalile alusepanijana. Keila kultuuriloolise kaardi müügist saadud tulu annetas O. Soans Keila Miikaeli kiriku roosakna taastamiseks ja Harjumaa Muuseumi toetamiseks.

Olev Soansi mälestuse jäädvustamiseks asutasid Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum 2000. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Olev Soansi mälestusfondi, mille eelmise aasta jaotuse stipendium anti Markus Härmale.

Harjumaa Muuseum tänab konverentsi ettevalmistamise eest Kerttu Soans-Tammistot ja Urmas Viiki. Kunstiteadlase Jüri Haini ja graafik Urmas Viigi ettekanded salvestab Raadio Ööülikool.

Konverentsi läbiviimist toetavad Eesti Kultuurkapital ja Keila Linnavalitsus.
Konverentsi kava:
11.00 – 11.10 Tervitus
11.10 – 12.00 Jüri Hain Olev Soans Tallinna graafikatriennaali ellukutsujana ja ideede generaatorina
12.00 – 12.50 Urmas Viik Graafika muutumisest ajas
12.50 – 13.30 Kohvipaus
13.30 – 14.00 Ivar Sakk Infograafika
14.00 – 14.30 Maiu Rõõmus Olev Soansi meetodi kasutamisest tänases Eesti Kunstiakadeemias
14.30 – 15.00 Kerttu Soans-Tammisto Isiksuslike omaduste osa inimeste liikumisel eesmärgi suunas

**********************************************
MUUSEUMIÖÖ
15. MAI 2010

Harjumaa Muuseum on tasuta avatud kl 18-22

T-loo jutustab Kerttu Soans
Lugu kuuleb valides muuseumiööl telefoninumbri 171201233

AVATUD NÄITUSED:

* Kunstiandelised naised. Karin Pipenberg ja Monika Põks
* Naistemoe aksessuaarid
* Püsinäitus „Harju elu“

MUUSEUMIÖÖ PROGRAMM:
20.00-21.00 Teatraliseeritud jalutuskäik „Piitsahoopidest Püha Jürini. Mõisalood ja -legendid“
Esitab Keila Gümnaasiumi näitetrupp „Roheline Kass“ Kai Kulboki juhendamisel


**********************************************
HARJUMAA MUUSEUM KUTSUB KÜNNIPÄEVAL ÕUE ÕPPIMA

Eesti rahvakalendri järgi tähistatakse 14. aprillil künnipäeva ning alates 2004. aastast alustatakse samal kuupäeval õuesõppe hooaega. Harjumaa Muuseum kutsub sel päeval lapsi Keila Jõepargi loodust uurima ja praktilisi ülesandeid lahendama.

Õuesõppe tund “Puude uurimine Keila Jõepargis” algab
kolmapäeval, 14. aprillil
kell 10.00, 12.00 ja 14.00.

Tunni kava:
1) uurimisrühmade moodustamine ja uurimismetoodika tutvustamine;
2) kaardi tutvustamine ja ilmakaarte määramine;
3) kaardil kirjeldatud puude otsimine ning kõrguste ja jämeduste mõõtmine ning vaatluste ja tegevuste kirjeldamine;
4) uurimistulemuste esitamine ja võrdlemine.

- Tunnis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Registreerida saab telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee
- Tegevus kestab 60 minutit ning see sobib lasteaialastele, 1.-3. klassi ning 4.- 6. klassi õpilastele.
- Õuesõppe tunni jaoks vajaminevad töövahendid on muuseumi poolt.
- Grupi suurus kuni 30 õpilast.
- Tunni maksumus on ühele õpilasele 15 krooni.


**********************************************
Harjumaa Muuseum
kutsub lasteaia- ja koolirühmi
JÜRIPÄEVALE
21. - 23. aprillil
kell 10.00 ja 12.00

Kuidas sai jüripäev oma nimetuse? Miks oli jüripäev vanade eestlaste jaoks oluline? Mida ennustati sel päeval? Miks ei tohi jüripäeval oksi murda? Miks tehakse jüripäeval lõket? Teeme ka ise lõket ja võitleme lohega.
Tegevus toimub õues.

Programmi kestus 60 minutit.
Osavõtt ühele lapsele 15 krooni.
Grupi suurus kuni 25 õpilast.
Iga 10 lapse kohta üks täiskasvanu tasuta.

Osalemine eelregistreerimisega, telefon 678 1668 või e-post muuseum@hmk.ee

Lisainfo:
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee, 678 2052


**********************************************
TELEKUNSTNIK TIIU ÜBI ISIKUNÄITUS
14. jaanuar kuni 7. märts

Harjumaa Muuseumis saab alates 14. jaanuarist vaadata telekunstnik Tiiu Übi isikunäitust „MEENUTADES MÖÖDUNUD AEGU. 30 aastat ETV-s, eskiise ja fotosid. Akvarelle.“

1970. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi teatrikunstnik-pedagoogi kutsega lõpetanud Tiiu Übi töötas Eesti Televisioonis 30 aasta jooksul kunstnik-lavastajana ja peakunstnikuna. Tema loominguna on valminud arvukad stuudiokujundused meelelahutus- ja autorisaadetele ning lava- ja kostüümikavandid nii telefilmidele kui ka nüüdseks täisikka jõudnute kunagiste, praegu juba klassikaks saanud, lemmiklavastustele „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“ ning „Lumekuninganna“. Viimane on seotud ka kunstniku enda lapsepõlvega ja on seetõttu tema üks südamelähedasemaid töid.
Näitusel ongi valik Tiiu Übi loominguna valminud telelavastuste ja –filmide jaoks tehtud lava- ning kostüümikavanditest. Enamus neist kuuluvad kunstniku erakogusse, eksponeeritud on ka kavandeid Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest.

Tiiu Übi esimeseks tööks teles olid Vladimir Karasjov-Orgussaare juhtimisel valminud telefilmile „Lindpriid“ tehtud lavakavandid, mille tegemist juhendas Linda Andreste ja mis olid Tiiu Übi diplomitööks kunstiinstituudis. Filmile "Lindpriid" järgnes töö filmide „Aeg maha“, „Igavesti Teie“ ja „Need vanad armastuskirjad“ juures ning arvukalt telelavastusi, millest on kunstnikule meeldejäävamad „Juhtum habemeajamise juures“ ning „Rudolf ja Irma“.

Tiiu Übi on ka saadete „Aeg Luubis“, „Laupäevaõhtud“, „Roosa pühapäev“ ja Soome-Eesti ühissaate „Küsi julgesti!“ kujunduste autor. Stuudiokujunduste puhul tuli materjalivaestel aegadel appi leidlikkus ning käiku läksid tööstusjäätmed. Huvitavad ja efektsed kujundused tulid plastmassribadest, millest olid välja stantsitud mütsinokad ning mida omavahel mütsinokanegatiivideks kutsuti. Samalaadselt läks käiku sõjaaegne pimenduspaber, mis augustati ja millest loodi taust Noortestuudio lauluvõistluse saatele.

Praegu Keilas elav kunstnik tegeleb maalimisega ning nii on vaadata ka tema viimaste aastate akvarellid ja portselanimaal.
Tiiu Übi isikunäitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 7. märtsini.

**********************************************
15.-16. VEEBRUAR - VASTLAD

Kuidas teame, millal on vastlapäev? Miks peab vastlapäeval vähemalt seitse korda juukseid kammima? Mida sel ajal kõige meelsamini söödi? Kuidas teha vurri? Neile ja paljudele küsimustele saame vastuse programmist. Lisaks selgitame välja, kelle linad sel aasta kõige pikemaks kasvavad; mängime mänge. Programm toimub osaliselt õues.

Kestus: 60 minutit
Grupi suurus kuni 25 õpilast.
Osalustasu ühele lapsele 15 krooni.

Info ja registreerimine: 6781668

**********************************************
TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. MEESTE JA NAISTE PESU
29. oktoober 2009 kuni 10. jaanuar 2010

Muuseumiaasta viimane kollektsiooninäitus Harjumaa Muuseumis on naiste ja meeste pesust.

Harjumaa Muuseumi väikses näituseruumis on muuseumiaasta jooksul eksponeeritud erinevaid väljapanekuid muuseumi ajaloolisest kogust: peakatteid, klaas- ja metallesemeid ning portselan- ja savinõusid.

Näitusel näeb naiste särke, pükse, alusseelikuid, korsette ning meeste särke ja pükse. Suur osa kollektsiooni naiste pesust on valminud Olga Amanda Leinemanni (1894-1984) käsitööna. O. A. Leinemann sündis Harjumaal Padise vallas Harju-Ristil Tuipalu talus, elas aastatel 1910-1914 Peterburis, kus õppis käsitööd ja töötas lapsehoidjana.

Näitusele tegi valiku peavarahoidja Mall Siniveer.
Kujundas Kätlin Janson.

2009. aasta on muuseumiaasta, kõik Eesti muuseumid tutvustavad oma kollektsioone, näitusi, publikatsioone, tööd ja töötajaid, et väärtustada kultuuripärandi hoidmist.


**********************************************
TÄNA PULMAD, HOMME PULGAD, ÜLEHOMME LEPAMALGAD"
9. oktoober 2009 kuni 10. jaanuar 2010

Näitus "Täna pulmad, homme pulgad, ülehomme lepamalgad" tutvustab 19. sajandi ning 20. sajandi alguse pulmakombeid Harjumaal. Eelkõige pööratakse tähelepanu pulmadele eelnenud ajale ning veimevaka valmistamisele ja selle laialijagamisele. Eksponeeritakse esemeid Harjumaa Muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, SA Viimsi Muuseumid ja Rootsi-Kallavere Küla Muuseumi, Mahtra Talurahvamuuseumi ning Eesti Rahva Muuseumi kogudest.

Näituse koostasid Jaanika Jaanits ja Liisa Põld ning kujundas Kätlin Janson. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp. Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 10. jaanuarini 2010.


**********************************************
VILTIMISE TÖÖTUBA
12. detsembril kell 12.00

Harjumaa Muuseum kutsub kõiki käsitööhuvilisi laupäeval, 12. detsembril kell 12.00 viltimise töötuppa, kus kõik saavad endale nõelviltimise tehnikas teha looduslikest materjalidest ilusaid ja huvitavaid jõuluehteid, loomi ja pehmeid jõulukaarte.

Sissepääs muuseumi piletiga.

Lisainfo:
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052


**********************************************
TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. PORTSELAN- JA SAVINÕUD
27. august kuni 25. oktoober 2009

Alates 27. augustist on Harjumaa Muuseumis avatud järjekordne näitus muuseumikogu tarbeesemetest, seekord on esil portselan- ja savinõud.

Harjumaa Muuseumi portselan- ja savinõude kollektsioon koosneb taldrikutest, tassidest, kruusidest, kannudest, supitirinatest, vaagnatest, kaussidest, vaasidest ja veel mitmetest praktilistest tarbeesemetest. Igapäevased tarbeesemed ja praktilise otstarbega iluasjad on valmistatud Eestis, Venemaal, Lätis, Tšehhis, Saksamaal ja Soomes.

Vaadata saab ka Keilas elava keraamiku Kärt Seppeli ja Harjumaa Muuseumi keraamika töötubades valminud töid.

Harjumaa Muuseumi väikeses näituseruumis on muuseumiaasta jooksul erinevad väljapanekud muuseumi ajaloolisest kogust. Oleme eksponeerinud klaasesemeid, peakatteid ja metallesemeid.

2009. aasta on muuseumiaasta, kõik Eesti muuseumid tutvustavad oma kollektsioone, näitusi, publikatsioone, tööd ja töötajaid, et väärtustada kultuuripärandi hoidmist.

Näitusele tegi valiku peavarahoidja Mall Siniveer.
Kujundas Kätlin Janson.

Näitus jääb avatuks 24. oktoobrini.

**********************************************
AUHIND NÄITUSELE "ERAMAA?"

Harjumaa Muuseumi näitus „Eramaa?“ saavutas Eesti muuseumide festivali näituste konkursil 2.-3. koha. Konkursi žürii hinnangul oli tegemist parima kaasamõtlemist nõudva näitusega.

„Eramaa?“ keskpunktis on Harjumaa erinevad kultuuriväärtuslikud piirkonnad: Rootsi-Kallavere, Tuhala, Nabala, Salmistu ja Jägala-Jõesuu ning avalike ja eraomanike huvide konflikt minevikupärandi kaitsmisel.
Näitusele eelnes samateemaline fotokonkurss ja sellele esitatud töid kasutati näituse koostamisel. Näitusega kaasnesid väitluskoolitus ja –konkurss gümnaasiumiõpilastele teemal „Kinnisvaraarendus ohustab kultuuripärandit“. Näitust eksponeeriti Harjumaa Muuseumis 15.01.-22.03.2009.
„Eramaa?“ kontseptsiooni autor on Liisi Taimre, koostajad Liisi Taimre ja Urmas Veersalu ning kujundaja Kätlin Janson. Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp.

XII Eesti Muuseumide festival toimus 28.-29. septembril Narvas. Auhinnalist kohta jagati koos Narva Muuseumi näitusega „Puhkus Narva-Jõesuus ja ümbruses“. Konkursi võitis Tartu Linnamuuseum näitusega „Aateline Suvirändur ja tema kullafond. Gustav Matto pärand Tartu Linnamuuseumis.“
Näitust „Eramaa?“ saab Narva Muuseumis vaadata kuni 10. jaanuarini 2010.

Loe ka http://www.narvamuuseum.ee/?next=pressiteated&id=467&menu=menu_kula ja http://www.muuseum.harju.ee/arhiiv.php

**********************************************
"LEIVAPÄEV"
12.-16. oktoobril kell 11.00 ja 13.00

v Räägime, miks hakati leiba küpsetama
v Tutvustame leiva valmistamise erinevaid etappe
v Saame teada, missugune on leiva tähtsus eestlaste jaoks
v Õpime leivaga seotud uskumusi ja rahvapäraseid väljendeid
v Küpsetame leivaloomakese
v Sööme sooja leiba

Leivapäeva aitab läbi viia suurte kogemustega kutseline pagar ja muuseumisõber Tiina Vikat.

Programm kestab 60 minutit.
Osalustasu ühele lapsele 25.- krooni.
Grupi suurus kuni 25 õpilast.
NB! Registreerimine on lõppenud. Grupid on täis.

Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee, 678 2052
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052

 **********************************************
"PERMIKOMI SÜGIS"
10. oktoobril kell 13.00

Hõimukuul, 10. oktoobril kell 13.00, näitab Harjumaa Muuseum Eesti Rahva Muuseumi teadur Indrek Jäätsi dokumentaalfimi “Permikomi sügis”.

Film räägib ühe soome-ugri rahva näitel etnilisest identiteedist, assimileerumisest ja rahvuspoliitikast tänapäeva Venemaal. Intervjuude ja argielustseenide kaudu dokumenteerib film praegust majanduslikku ja kultuurilist olukorda permikomide asualal, mis kuulub Venemaa Euroopa-osa vaeseimate piirkondade hulka. Uuritakse, mida tähendab olla permikomi tänapäeva Venemaal.

Kohal on ka autor, kes filmi kommenteerib ja vaatajate küsimustele vastab.

Sissepääs muuseumi piletiga.

 **********************************************

VÄLJASÕIDUD EESTIS. KEILA KIRIKUÕPETAJA ADO KÖÖGARDALI PÄEVAPILTE JA REISIMÄRKMEID 1924-1938
16. maist kuni 4. oktoobrini

Näitus „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevapilte ja reisimärkmeid 1924-1938.“ pakub külastajale võimaluse rännata koos Ado Köögardaliga toonases Keila kihelkonnas ja Eestis ning teha üks lühivisiit ka Helsingisse. Köögardali mahukad päevaraamatud ja fotoalbumid kuuluvad tema perekonnale.

Ado Köögardal armastas lisaks kogudusetööst tulenevatele ametisõitudele reisida koos oma perekonna ja tuttavatega. Väljasõite võeti ette saartele ja rannikule, populaarsetesse suvituskohtadesse, looduskaunitesse paikadesse ning sugulaste ja perekonnatuttavate juurde. Oma päevaraamatutes on Köögardal üksikasjalikult kirjeldanud Lohu, Varbola ja Padise linnamägesid, olusid ja ehitisi Pakri saartel ja Vormsil, närvekõditavat meeleolu Eesti-Vene piiril Narvas. Üles on tähendatud sõidupiletite ja toiduainete hinnad, võõrastemajades peatumise maksumus, õhutemperatuur ja ilmastikuolud, reisikaaslaste meeleolud ja juhtumised, samuti Eesti ühiskondlikus elus toimunud sündmused.

Ado Köögardal sündis 1891. aastal Viljandimaal Karula vallas, käis koolis Karula-Saarepeedi vallakoolis, Viljandi linnakoolis ja H. Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Astus Tartu Ülikooli 1910. aastal, kuulus korp! Fraternitas Esticasse, kuid lahkus sealt ning astus Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks. Lõpetanud 1916. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna, teenis Köögardal abiõpetajana Peetri koguduses Valgas, õpetajana Gdovis ja Kanepis. Keila koguduse õpetaja oli Köögardal aastatel 1921-1957 ning alates 1935. aastast Lääne-Harju praost. A. Köögardal suri 1957. aastal ja on maetud Keila kirikaeda.

Näitusele valitud päevapiltide laiendatud allkirjad on väljavõtted Ado Köögardali päevaraamatutest, mida ta pidas aastatel 1910–1952. Kahjuks pole kõik aastakäigud säilinud: 1934.–1935. aasta päevik jäi 1940. aastal Keila kirikumõisas ette Vene sõjaväele, Vabadussõja-aegse ja Eesti Vabariigi algusaastate päevikud hävitas A. Köögardal ise repressioonide hirmus Nõukogude okupatsiooni ajal. Perekonna palvel lõpetas A. Köögardal päevaraamatu pidamise 1952. aastal.

Ado Köögardalilt on ilmunud kaks raamatut: ajalooline ülevaade „Keila kihelkonnaloost“ ning romaan „Rahula kirikla“. Ta on teinud kaastööd ajalehtedele „Postimees“, „Viljandi Teataja“, „Meie Elu“, „Päevaleht“, lühipalasid ja jutlusi ilmus „Meie Kirikus“ ja „Eesti Kirikus“, lastejutte avaldasid „Laste Rõõm“ ja „Laste Sõber“.

Harjumaa Muuseum tänab Ado Köögardali perekonda võimaluse eest kasutada näituse tarbeks fotoalbumeid ja päevaraamatuid. Näituse seadsid kokku Ado Köögardali tütretütre tütar Ulla Kadakas ja Riine Kallas, kujundas Kätlin Janson.
Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapital ning see jääb avatuks kuni 4. oktoobrini 2009.


 **********************************************

MÄLESTUSTE KONKURSS "BALTI KETT 20"

Mälestuste kogumise konkursi tähtaega on pikendatud 1. oktoobrini. Täname kõiki, kes on meile juba oma mälestused saatnud!

23. augustil 2009 möödub 20 aastat Balti ketist. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe – igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi.

Harjumaa Muuseum kuulutab välja mälestuste kogumise võistluse “Balti kett 20”. Konkursile ootame kirjatöid, kus kajastuksid inimeste mälestused, emotsioonid, mõtisklused, mis on seotud 20-aasta taguste sündmustega. Parimatele töödele paneb muuseum välja auhinnad.

Mälestused võib kirja panna vabas vormis, samuti ei ole piiranguid kirjatööde pikkusele. Soovi korral võib töödele lisada fotosid, mille muuseum pärast koopiate tegemist autoritele tagastab.

Teemale lähenemise vaatenurk on iga autori enda otsustada. Siiski anname mõned pidepunktid, mida võib mälestuste kirjapanemisel arvestada:

· meeldejäävamad seigad ja hetked Balti ketist;
· organisatoorsed küsimused (kust saite üritusest teada, kuidas jõudsite kohale, kus seisite jne);
· Balti ketis osalemisega seotud hirmud ja ootused-lootused;
· kohapeal valitsenud meeleolud, emotsioonid;
· inimestel kaasas olnud loosungid, plakatid, lipud jms;
· mõtted seoses Balti ketiga 20 aastat hiljem.

Tööd palume saata hiljemalt 1. oktoobriks 2009 e-posti aadressile liisi.taimre@hmk.ee või aadressile Linnuse 9 Keila, 76608.
Lisainfo liisi.taimre@hmk.ee või telefonidel 6781668, 52 53 892

NB! Kui kellelgi on kodus alles Balti ketiga seonduvat esemelist materjali (märgid, särgid, lipud, plakatid, loosungid jms), oleksime väga tänulikud, kui saaksime nende esemetega tutvuda ja omaniku nõusolekul neid näitusel eksponeerida ja/või ümber pildistada.


 ********************************************** Harjumaa Muuseum kutsub oma sünnipäeval,
pühapäeval, 30. augustil
muuseumisse, Jõeparki ja linnusele

Põnevus- ja osavusmängud lastele ning avastamisrõõmu kogu perele
Muuseum on avatud kell 11-18
Sissepääs tasuta

Kavas on:
kell 12-13 maastikumäng Jõesaarel
Jõepargis toimuva maastikumängu kaarte jagatakse 12.00 kuni 13.00.

kell 13 peavarahoidja ¾ tund teemal „Vana moodne“ –
tarbeesemeid muuseumikogust

kell 14 osavusmängud, viktoriin

kell 15 tänutund väsimatutele muuseumisõpradele

Info muuseumi haridustegevuste ja muuseumisõbraks liitumise kohta.

Avatud on näitused
„Harju elu“
„Väljasõidud Eestis. Ado Köögardali reisimärkmeid ja päevapilte 1924-1938“
„Tarbeesemeid Harjumaa Muuseumi kogust. Savi- ja portselannõud“

**********************************************

TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. METALLNÕUD
18. juunist kuni 23. augustini

Harjumaa Muuseumi ajaloolises asjakogus on mitmesuguseid metallnõusid. Kogu koosneb pottidest, pannidest, metallpurkidest, kommikarpidest, kaussidest, kandikutest, vaagnatest, piimanõudest, kohvikannudest. Kogus on ka üks suur samovar nn. teemasin ja vasest suured keeduanumad, milles keedeti moosi. Esmakordselt eksponeerime suurt õlinõu, mis restaureeriti Ennistuskojas Kanut.

Väljas on veel proua Soansile kuulunud kohvikann ehk nn. väike samovar, koorekann ja suhkrutoos ning mõnda muud huvitavat.

Näituse koostas Külli Kõrs.
Kujundas Kätlin Janson.
Näitus jääb avatuks kuni 23. augustini.

Tarbeesemeid Harjumaa Muuseumi kogust:
Metallnõud 18. juuni – 23. august
Portselan- ja savinõud 27. august – 24. oktoober
Naiste ja meeste pesu 29. oktoober – 10. jaanuar 2010


**********************************************

SUVESEIKLUS JÕESAAREL
15. - 17. juunil kell 10-16

Harjumaa Muuseum kutsub taas 10-12 aastaseid lapsi osalema suveprogrammis „Suveseiklus jõesaarel”.

15. juunil LOODUSPÄEV
Matkame Ohtu rabasse ja linnamäele, sööme ja mängime erinevaid mänge.

16. juunil KÄSITÖÖPÄEV
Õpime tundma viltimise tehnikaid ja teeme märgviltimistehnikas esemeid.
Meisterdame puukoorest pullusid ehk võrgukorke.
Hommikul väljasõit Viimsisse. Käsitööpäev toimub Viimsi Vabaõhumuuseumis.

17. juunil MÄRKAMISEPÄEV
Haarame fotokaamerad, läheme Keila peale ja õpime märkama ning avastama elu meie ümber.

Osavõtutasu: 210 krooni (sisaldab sooja sööki, suupistet ja töövahendeid).
Registreerimine on lõppenud.
Suveseiklusele on registreerunud 22 last.

Suveseiklust toetab Keila Linnavalitsus.

Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee


**********************************************

KÕIK ON TROIS
23. aprillist kuni 14. juunini näitusetoas

Näitus on Harjumaa Muuseumi ja SA Viimsi Muuseumid välitöödest Prangli saarel 2008. aasta suvel. Vaadata saab valikut välitööde käigus kogutust – katkendeid intervjuudest saare elanike ja suvitajatega, fotomaterjali ning kalapüügivarustust.

Kunagi ligi 500 elanikuga Prangli saarele on püsiasunikke jäänud vaid umbes 70. Sellest hoolimata on saarel alles väga tugevad kalapüügitraditsioonid ja vähesel määral oma murret. Nõukogude ajal kuulus Prangli piiritsooni, mis tähendas saareelanike jaoks suuri muutusi eluolus, kuid Pranglile omane saare-identiteet on säilinud siiamaani.

Harjumaa Muuseumi välitööd toimusid 30. juunist kuni 6. juulini 2008. Välitööde jooksul käidi läbi Prangli 3 küla - Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa ning viidi läbi intervjuusid nii Prangli põliselanike kui suvitajatega, pildistati ja filmiti Prangli praegust eluolu. Keskenduti muutustele pärast nõukogude perioodi, eluolule nõukogude ajal, perepärimusele ja Prangli murde eripäradele. Välitöödel osalesid Harjumaa Muuseumist Jaanika Jaanits, Liisi Taimre ja Liisa Põld, Tartu Ülikooli magistrandid Piret Koosa ja Marje Ruisu ning Egle Jaomaa Tallinna Ülikoolist. SA Viimsi Muuseumid välitööde põhieesmärgiks oli muuseumi esemelise kogu täiendamine kalapüügivarustusega.

Näituse koostasid Jaanika Jaanits, Liisa Põld ja Liisi Taimre ning kujundas Kätlin Janson. Välitööde läbiviimist ja näituse koostamist toetas Kultuuriministeerium programmist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008-2010“. Näitust saab Harjumaa Muuseumis vaadata 14. juunini. Edasi eksponeeritakse väljapanekut Pranglisaarte Muuseumis 18. juunist - 5. septembrini ja Rannarahva Muuseumis Viimsis 7. septembrist - 30. oktoobrini.


**********************************************

MÄLESTUSTE KONKURSS "BALTI KETT 20"

23. augustil 2009 möödub 20 aastat Balti ketist. Balti kett on sündmus, millega pea igal eestlasel on isiklik suhe – igaühel meist on midagi sellest rääkida, meil on sellest mälestusi ja juba ka mälestuste mälestusi.

Harjumaa Muuseum kuulutab välja mälestuste kogumise võistluse “Balti kett 20”. Konkursile ootame kirjatöid, kus kajastuksid inimeste mälestused, emotsioonid, mõtisklused, mis on seotud 20-aasta taguste sündmustega. Konkursitööde põhjal on plaanis avada 21. augustil Harjumaa Muuseumis näitus. Parimatele töödele paneb muuseum välja auhinnad.

Mälestused võib kirja panna vabas vormis, samuti ei ole piiranguid kirjatööde pikkusele. Soovi korral võib töödele lisada fotosid, mille muuseum pärast koopiate tegemist autoritele tagastab.

Teemale lähenemise vaatenurk on iga autori enda otsustada. Siiski anname mõned pidepunktid, mida võib mälestuste kirjapanemisel arvestada:

· meeldejäävamad seigad ja hetked Balti ketist;
· organisatoorsed küsimused (kust saite üritusest teada, kuidas jõudsite kohale, kus seisite jne);
· Balti ketis osalemisega seotud hirmud ja ootused-lootused;
· kohapeal valitsenud meeleolud, emotsioonid;
· inimestel kaasas olnud loosungid, plakatid, lipud jms;
· mõtted seoses Balti ketiga 20 aastat hiljem.

Tööd palume saata hiljemalt 1. juuniks 2009 e-posti aadressile liisi.taimre@hmk.ee või aadressile Linnuse 9 Keila, 76608.
Lisainfo liisi.taimre@hmk.ee või telefonidel 6781668, 52 53 892

NB! Kui kellelgi on kodus alles Balti ketiga seonduvat esemelist materjali (märgid, särgid, lipud, plakatid, loosungid jms), oleksime väga tänulikud, kui saaksime nende esemetega tutvuda ja omaniku nõusolekul neid näitusel eksponeerida ja/või ümber pildistada.


**********************************************

Harjumaa Muuseum
koos muuseumisõprade ja MTÜga Keila Roheline Punkt
kutsub Keila Päeval, 30. mail
JÕE ÄÄRDE

Muuseumisõprade rongkäik
kell 11
Keila raudteejaam- Haapsalu mnt- Keskväljak- Jõepark- Harjumaa Muuseum

Kanuusõidud Keila jõel
kell 12, 13 ja 14
Kogunemine muuseumi ees Jõepargi kaardi juures
Algus ja lõpp jalakäijate silla juures
Sõit kestab kuni 30 minutit
Juhendajad MTÜ-st Keila Roheline Punkt

Lastele
Veemutukad ja –putukad
kell 12-15
Uurime mageveekogu elustikku

Välipuhvet „Roheline Konn 2“
kell 12-15
muuseumisõprade kaasalöömisel

Harju KEK-i rahvamuusikaansambli ja Keila Kultuurikeskuse Reeda rühma kontserdid
kell 12-15


**********************************************

Jalgrattamatk marsruudil KEILA-KEILA-JOA-VÄÄNA-HUMALA-KUMNA-KEILA
23. mail kell 10.00

Rattamatka algus Keila Rattapoe (Paldiski mnt 17) kõrvalt parklast.
Orienteeruv lõpp Keilas 15.00. Matka pikkus u 35 km.

Osalemistasu täiskasvanutele 25 krooni, õpilastele 15 kr.
Osalejatele kindlustatud matkakaart, ratta tehnoabi ja esmaabi.
NB! Kiiver pähe!

Lisainfo: www.muuseum.harju.ee või 5141416


**********************************************

MUUSEUMIÖÖ Keilas ja Kolgas

Laupäeval, 16. mail toimub üle-eestiline muuseumiöö, mil muuseumid on tavapärasest kauem avatud. Harjumaa Muuseumi eriprogramm algab kell 18 muuseumis ja lõpeb orienteeruvalt kell 20.30 Keila Keskpargis. Harjumaa muuseumide ühise ettevõtmisena toimub esmakordselt Harjumaa muuseumiöö Kolga mõisas, mis algab kell 22 ja kestab üle südaöö. Muuseumiöö ürituste ajal on sissepääs muuseumidesse tasuta.

Muuseumiöö võtmelauseks Eestis on ÖÖS ON ASJU. Harjumaa Muuseumi muuseumiöö kava on seotud nii Keila mineviku kui tulevikuga. Nimelt avatakse näitus Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali fotodest koos reisimärkmetega aastatest 1924-1938 ning linnaaednik Inge Angerjas räägib Keila Keskpargi, endise Keila kiriku kalmistu, tulevikust.

Harjumaa Muuseumi kava:
18.00 – 20.00 Fuajees näitus „Öös on asju“.
Ainult 16. mail kell 18-20
18.15 – 18.30 Näituse „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali reisimärkmeid ja päevapilte 1925-1938“ avamine
18.30 – 19.00 Ettekanne Ado Köögardalist – Ulla Kadakas, Muinsuskaitseamet
19.00 – 19.30 Ettekanne Keila Tähepargi arendusprojektist (praegune Keskpark, endine Keila kirikuaia kalmistu) - Inge Angerjas, Keila Linnavalitsus
19.30 – 19.50 Näituse „Öös on asju“ eksponaadi tutvustamine – peavarahoidja Mall Siniveer
19.50 – 20.00 Jalutuskäik muuseumist Keila kirikuaeda, küünalde süütamine Ado Köögardali kalmul
20.10 – 20.20 Jalutuskäik kirikuaiast Keskparki, küünalde süütamine

Harjumaa muuseumide kava Kolga mõisas:
Muuseumide ühisnäitus „Öös on asju“ Kolga mõisa valitsejamajas
22.00 - 22.30 Meelis Vahari keelpillikvarteti kontsert Kolga mõisa peahoones
22.30 – 23.30 Muuseumide ja eksponaatide esitlused näitusel „Öös on asju“
23.30 – 24.30 Ekskursioon Kolga mõisa peahoones

Ühise ettevõtmisega kutsuvad muuseumid inimesi oma kodukoha kultuuripärandit märkama ja hoidma ning julgustavad nõuannete küsimiseks muuseumide poole pöörduma. Harjumaa muuseumiööl osalevad 12 maakonnas tegutsevat muuseumi: Harjumaa Muuseum, Kolga Muuseum, SA Viimsi Muuseumid, Padise Muuseumid SA, Rebala muinsuskaitseala muuseum, Rootsi-Kallavere Küla Muuseum, Toomani Talumuuseum, Näkiallika Tööriistade Muuseum, Kolgaküla Traktorite ja Tööriistamuuseum, Mootorrattamuuseum, Rehemetsa koduloomuuseum ja Kose-Uuemõisa Koduloomuuseum.

Euroopas tähistatakse muuseumiööd juba viiendat aastat ligi 2000 muuseumis. Üle-eestiline muuseumiöö on üks Muuseumiaasta suurüritustest.


**********************************************

UUDISHIMU
SILVI KALDA ISIKUNÄITUS
28. märtsist kuni 10. maini näitusesaalis

Jaanuaris auväärset juubelit tähistanud Silvi Kalda üllatab jätkuva fantaasia, materjalikäsitluse ja loomisnaudinguga, millest annavad tunnistust viimase aasta jooksul valminud pea paarkümmend uut tööd. Olgu siinkohal mitmekesise loomingu mõne näitena nimetatud külalisteraamat „Visioon“ (jaapani paber, paekivi, nahk, segatehnika, 2008), Eno Raua raamatu „Sipsik“ köide (puit, nahk, metall, nöör, segatehnika, 2008) ja Iraani eepose „Schāhnāme“ köide (nahk, pärgament, paber, segatehnika, 2008).

Kunstiteadlase Inge Tederi sõnul mõjuvad Silvi Kalda loodud köited alati väga väärikalt ja on oma loomemõtteliselt aktiivsed, ükskõik, millist materjali või tehnikat ta ei kasutaks. Loomisel on Silvi Kalda olnud nii materjalide kui ka tehnikate kasutamisel lausa pillav, kuid alati sisukas ning paralleelselt klassikalises kujundusvõttes lahendatud teostega mõjuvad tema vabaloomingulised kompositsioonid lausa installatsioonidena.

Seekordne isikunäitus on kauaaegsel Keila linna elanikul Silvi Kaldal Harjumaa Muuseumis kolmas. Kokku on Silvi Kalda loomingut Harjumaa Muuseumis eksponeeritud kuuel näitusel, neist kolmel on ta esinenud koos oma üliõpilastega. Silvi Kalda töötas Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna õppejõuna aastatel 1967-1993. Paljud tema õpilased on tänaseks nimekad nahakunstnikud.

Näituse koostamist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Eesti Kultuurkapital. Näituse ja kataloogi kujundas Tiia Eikholm, kataloogi koostasid Inge Teder ja Tiia Eikholm.


**********************************************

AUTOGA KEILAST CAPE COASTI!

Kolm nädalat, 17 riiki, erinevad mundrikandjad ja mitmenäoline kõrb...

Esmaspäeval, 27. aprillil kell 18.00
räägib Keila rännumees Andres Sepp
Harjumaa Muuseumis
seiklustest teel autoga Eestist Ghanasse.

Sissepääs muuseumipiletiga.


**********************************************

JÜRIPÄEVA TALGUD

Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning Harjumaa Muuseum kutsuvad Jüripäeva talgutele
laupäeval, 25. aprillil kell 11-15.

* Sillutame muuseumi lõkkeplatsi ümbrust
Tööd juhendab haljastusspetsialist Tiiu Eller
* Koristame Keila linnuse varemeid
* Riisume lehti ja kogume oksi
* Seame üles püstkoja
* Meisterdame lindude pesakasti
* Teeme jürituld ja sööme suppi
* Talgupäeva lõpetab jalutuskäik Jõepargis

Osalemissoovist palume teada anda telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee kuni 23. aprillini. Kaasa on vaja võtta töökindad.
Talgupäev toimub projekti „Allikalt algab jõgi“ raames ja seda toetab Vabaühenduste Fond.


**********************************************

TEADUSPÄEV VÄLITÖÖDEST PRANGLI SAAREL

Harjumaa Muuseumis toimub neljapäeval, 23.aprillil algusega kell 12.00 teaduspäev, mis annab ülevaate Harjumaa Muuseumi ja SA Viimsi Muuseumid eelmise aasta suvel läbi viidud välitöödest Prangli saarel. Harjumaa Muuseumi välitööd toimusid 30. juunist kuni 6. juulini 2008. Välitööde jooksul käidi läbi Prangli 3 küla - Kelnase, Idaotsa ja Lääneotsa ning viidi läbi intervjuusid nii Prangli põliselanike kui suvitajatega, pildistati ja filmiti Prangli praegust eluolu. Keskenduti teemadele: muutused pärast nõukogude perioodi, elu-olu nõukogude ajal, perepärimus ja Prangli murde eripärad Välitöödel osalesid Harjumaa Muuseumist Jaanika Jaanits, Liisi Taimre ja Liisa Põld, Tartu Ülikooli magistrandid Piret Koosa ja Marje Ruisu ning Egle Jaomaa Tallinna Ülikoolist.

Teaduspäev täiendab Harjumaa Muuseumi ja SA Viimsi Muuseumid koostööna valminud näitust „Kõik on trois“.
Välitööde läbiviimist ja näituse koostamist toetas Kultuuriministeerium programmist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond 2008-2010“.

KAVA

12.00 Avasõnad
Liisi Taimre, Harjumaa Muuseumi teadur
12.05 Ülevaade Harjumaa Muuseumi välitöödest Pranglil
Jaanika Jaanits, Harjumaa Muuseumi muuseumipedagoog
12.35 Välitöödel filmitud videomaterjali tutvustamine
Marje Ruisu, Tartu Ülikooli Kultuuriteaduste ja kunstide instituudi etnoloogia magistrant
13.05 Kohvipaus
13.30 SA Viimsi Muuseumid kogumistöö Pranglil
Alar Mik, SA Viimsi Muuseumid arendusjuht
14.00 Näituse avamine

Teaduspäeval osalemiseks palume teatada hiljemalt 21. aprilliks telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee

Lisainfo:
Jaanika Jaanits
Harjumaa Muuseumi muuseumipedagoog
e-post: jaanika.jaanits@hmk.ee
Telefon: 678 2052


**********************************************

KERAAMIKA ÕPITUBA "KINGITUS EMALE!"

Harjumaa Muuseum korraldab 18. aprillil ja 2. mail keraamika õpitoa „Kingitus emale!“. Õpitoas saab valmistada kingituse emadepäevaks. Esimesel laupäeval, 18. aprillil voolitakse ja vormitakse savist meelepärane kingitus ning 2. mail saab vahepeal põletusahjus karastunud kink värvilise glasuurkatte.

Kursuse osalustasu kokku on 200 krooni. Huvitatud saavad end kursusele registreerida kuni 14. aprillini e-posti aadressil muuseum@hmk.ee või telefonil 678 1668. Õpituba juhendab Kätlin Janson.

Lisainfo:
Kätlin Janson
katlin.janson@hmk.ee
Tel 6782052


**********************************************

TARBEESEMEID HARJUMAA MUUSEUMI KOGUST. PEAKATTED.
5. märtsist kuni 19. aprillini muuseumi näitusetoas

Harjumaa Muuseumi ajaloolises asjakogus on mitmesuguseid peakatteid. Kollektsioon sisaldab pottmütse, tanusid, vormimütse, kübaraid meestele ja naistele ning koolimütse. Esemed on valmistatud tekstiilist, siidist, nahast, kunstnahast, villasest lõngast ning loodusest leitavast materjalist. Mõned on tööstuslikult õmmeldud ja teised jällegi kootud ning punutud. Kollektsioonis leidub veel rohelisi ja valgeid kirurgimütse, mis kuulusid Keila kauaaegsele kirurgile Peeter Sepale.

Naiste kübarad on konserveeritud Ennistuskojas KANUT 2004. aastal.

Näituse koostas Külli Kõrs.

Harjumaa Muuseum tutvustab muuseumiaastal oma tarbeesemete kogusid erinevate näitustega:

· Klaasnõud 16. jaanuar – 1. märts
· Peakatted 5. märts – 19. aprill
· Metallnõud 18. juuni – 23. august
· Portselan- ja savinõud 27. august – 24. oktoober
· Naiste ja meeste pesu 29. oktoober – 10. jaanuar 2010


**********************************************

Harjumaa Muuseum
kutsub lasteaia- ja koolirühmi osalema
LIHAVÕTTEPROGRAMMIS
7.-9. aprillil kell 12.00 ja 14.00

* Õpime tundma lihavõttekombestikku
* Selgitame välja osavaima munaveeretaja
* Värvime sibulakoortega mune
* Võtame väikse kehakinnituse

Programmi kestab 60 minutit.
Osavõtt 25.- krooni
Lisainfo:
Liisa Põld, liisa.pold@hmk.ee, tel 678 2052
Jaanika Jaanits, jaanika.jaanits@hmk.ee, 678 2052


**********************************************

HARJUMAA PARIM GUUGELDAJA

Õiged vastused.

1. Millise muuseumiga on seotud Harjumaal Kingu talu?
Viimsi Vabaõhumuuseum

2. Mitu Keila linna ajaloomälestist on muinsusakaitse all?
5 (Keila kalmistu, Keila kirikuaed, I maailmasõjas hukkunute ühishaud, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Vabadussõja mälestusmärk - Keila Algkooli hoone)

3. Nimeta tuntud muusik ja helilooja, kes sündis 1913. aastal Harjumaal ning kasutas varjunime G. Diesel.
Raimond Valgre

4. Millise Harjumaa omavalitsuse vapil on kaks paati?
Loksa linna vapil

5. Millises Harjumaa paigas peetakse tähtsaks Püha Laurentiuse mälestuspäeva?
Kuusalus

6. Kes on kavandanud Kalevi Keskstaadioni ja millise muuseumiga Harjumaal on see isik seotud?
Erika Nõva. Toomani talu (Toomani talumuuseum) on tema sünnikodu.

7. Millises Harjumaa kihelkonnas on olnud kõige rohkem mõisu?
Keila kihelkonnas, 38 mõisa (mõisaportaal - www.mois.ee)

8. Millises muuseumis saab näha järgmisi eksponaate: BTR-60, ATS, BRDM, SU-76M?
Eesti Vabadusvõitluse muuseumis

9. Miks ei tohi talvel viibida Ülgase kaevanduse käikudes?
Käikudes külastamine septembrist maini häiriks seal talvituvaid nahkhiiri.

10. Kui palju 15-19-aastasi noori elas Harjumaal Statistikaameti andmetel 1998. aastal ja kui palju 2008. aastal (1. jaanuari seisuga)?
1998. aasta 1. jaanuari seisuga oli Harjumaal 15-19-aastasi noori 41 374 ja 2008. aastal 33 676.

11. Kes pani aluse Kolga muuseumile?
Gustav Vilbaste

12. Millise Harjumaal asuva objekti koordinaadid on X:6607480, Y:528830?
Naissaare tuletorn


Üllatuslikult oli 12 küsimuse hulgas mitu komistuskivi. Mitmel korral eksiti 6. ja 8. küsimusele vastates. Kalevi Keskstaadioni kavandajaks pakuti Peeter Tarvast ning loetletud sõjamasinate omanikuks Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi. Neid vastuseid ei saanud me õigeks lugeda.

Kõikidele küsimustele vastasid õigesti 5 inimest.


Loosiauhinnad

DVD "Loodusest leitud lood " võitsid Ann Karafin ja Liis Piiriste.

Ekskursiooni sõpradega Harjumaa Muuseumis võitsid Margo Tiiman ja Brita Liivamaa.

Peaauhinna - seikusmängu "Suur aardejaht Keila Jõepargis" koos nelja sõbraga võitis Indrek Puolokainen.


Palju õnne võitjatele ja aitäh kõikidele osalenutele. Võitjatega võtame ühendust.


 **********************************************

"ERAMAA?"
15. jaanuarist kuni 22. märtsini muuseumi näitusesaalis

Näitusel tutvustatakse erinevaid Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi, nende minevikku ja tulevikku. Samuti on näitusel väljas konkursile “Eramaa!” saadetud fotod.

Kust läheb piir eraomandi ja meie kõikide ühise minevikupärandi vahel? Kuidas kaitsta minevikku nii, et selle all ei kannataks tulevik? Tutvustades erineva saatusega Harjumaa kultuuriväärtuslikke piirkondi – Rootsi-Kallavere, Tuhala ja Nabala, Salmistu, Jägala-Jõesuu – ja laenates eeskujusid välismaalt, proovib näitus nendele küsimustele vastata. Erilise tähelepanu all on viimase aastakümne jooksul muinsuskaitsjate hulgas elavat diskussiooni tekitanud kireva minevikuga Keila Jõesaar endise mõisapargi südamena ja selle tulevik.

Lisaks saab näha 2008. aasta sügisel toimunud Harjumaa Muuseumi fotokonkursile „Eramaa!“ saadetud fotosid omapärastest eravalduse tähistamise viisidest. Fotokonkursil osales 64 tööd 26 autorilt. Esimese koha pälvis Kaido Viht fotoga “Pardivaldus”, teine ja kolmas koht läksid jagamisele Roger Kuslapi ja Ingmar Muusikuse vahel. Eriauhinnaga märgiti ära Eve Valdna, Meelis Vihi, Riin Riibergi tööd. Elavat vastukaja leidsid 18. novembril 2008 ajalehes Postimees avaldatud konkursitööd.

FOTOKONKURSI "ERAMAA!" PARIMAD FOTOD

 Suured tänud abi eest näituse koostamisel: Tiit Eenraid, Priit Kase, Külvi Kuusk, Priit Lätti, Ülle Meister, Ester Oras, Mirja Ots, Kersti Pent, Mihkel Pukk, Janek Safranovski, Anne Taimre, Ants Talioja, Hannes Vinnal, National Trusti pressimeeskond.

Näituse koostas Liisi Taimre ja kujundas Kätlin Janson. Fotokonkursi viisid läbi Urmas Veersalu ja Liisi Taimre. Näitust ja fotokonkurssi toetasid Eesti Kultuurkapital ja digitaaltrükikoda Artprint. Näitus jääb avatuks 22. märtsini.

**********************************************

Näitus pani väitlema

Harjumaa Muuseum korraldas koostöös Eesti Väitlusseltsiga näituse „Eramaa?“ juurde Harjumaa ja Tallinna gümnaasiumiõpilastele väitluskoolituse ja –turniiri. Turniiri võitis Tallinna Inglise Kolledži võistkond ja parimaks kõnelejaks valiti Tiit Kass Tallinna Tehnikagümnaasiumist.

19. veebruaril toimunud koolitusel osales 15 õpilast neljast Harjumaa koolist. Eesti Väitlusseltsi koolitajate juhendamisel said noored arendada oma avaliku esinemise oskusi ning omandasid algteadmisi väitluse reeglitest. Peatähelepanu pöörati Karl Popperi väitlusformaadile ja kõik osalejad said omandatud oskusi proovida kohapeal peetud miniturniiril.

Väitlusturniir toimus 15. märtsil Harjumaa Muuseumis. Kuuest registreerunud võistkonnast osalesid turniiril Tallinna Inglise Kolledži ja Tallinna Tehnikagümnaasiumi esindajad.

Esimeses voorus väitlesid võistkonnad juba varem ettevalmistatud teemal „Kinnisvaraarendus ohustab kultuuripärandit“. Võitjaks tuli Tallinna Inglise Kolledži meeskond.

Teises voorus pidid noored väitlema muuseumiaastale väga kohasel teemal „Muuseum peaks olema meelelahutusasutus“. Tegu oli improvooruga ja osalejatel oli teema ette valmisatmiseks aega vähem kui tund. Peamiseks vaidluspunktiks kujunes küsimus, kas muuseum peaks olema eelkõige ühele kitsale ühikonnagrupile suunatud teadusasutus või proovima erinevate atraktsioonidega tõsta terve ühiskonna haridustaset. Teine voor lõppes viigiga.

Kokkuvõteks tunnistati esimese koha vääriliseks Tallinna Inglise Kolledži võistkond koosseisus Hannes Nõgisto, Kari Kalk ja Rauno Kiviloo. Parima kõneleja tiitli sai Tallinna Tehnikagümnaasiumi noormees Tiit Kass. Turniiri peakohtunik oli Ragnar Siil, talle olid abiks Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja sama kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Salumäe.

Näitus „Eramaa?“ on avatud kuni 22. märtsini.

Harjumaa Muuseum tänab kõiki koolitajaid, kohtunikke ja osalejaid.

**********************************************

Harjumaa Muuseum kutsub gümnaasiumiõpilasi väitlusturniirile ja –koolitusele!

Harjumaa Muuseumis toimub 15. märtsil kell 11 väitlusturniir teemal “Kinnisvaraarendus ohustab kultuuripärandit”. Turniir toimub näituse “Eramaa?” raames, kust on õpilastel võimalik leida teemakohast lisamaterjali ja ideid. Näitus tõstatab küsimusi: Kas maa ja selle minevik ning tulevik saavad olla kellegi eraasi? Millisest ajahetkest saab maast kultuurväärtus? Kuidas hoida tasakaalu mineviku-mälestuste ja tuleviku-unistuste vahel?

Ootame osalema Harjumaa ja Tallinna gümnaasiumite õpilasi.
Kõikidele turniiril osalejatele tagatakse ettevalmistusperioodil tasuta sissepääs Harjumaa Muuseumisse. Turniir toimub Karl Popperi väitlusformaadis, kus on kolmeliikmelised võistkonnad. Iga võistkond uurib läbi väitlusteema mõlemad pooled ja valmistab ette nii jaatava kui eitava kaasuse.
Parimatele auhinnad.

Võistkondadele, kellel puudub varasem väitluskogemus või kes soovivad oma seniseid oskusi arendada korraldab Harjumaa Muuseum koostöös Eesti Väitlusseltsiga 19. veebruaril kell 10-16 tasuta koolituse, kus arendatakse avaliku esinemise oskust ja õpetatakse koostama kaasust ning püstitama ja ümber lükkama argumente.

Turniirile ja koolitusele registreerimise tähtaeg on 13.veebruar! Registreerumisel märkige osalejate nimed, kooli nimi ja kontaktisiku andmed. Palume võistkondade registreerimisel märkida, kas osalete ka koolitusel või ainult turniiril.
Osaleda saab maksimaalselt 12 võistkonda.

Väitlusturniiri ja koolitust toetab Harjumaa Omavalitsuste Liit.

**********************************************

VASTLAPÄEVA PROGRAMM 16.-17. veebruaril


Seekord räägime lustiküllasest vastlapäevast. Õpime tundma vanu vastlapäeva kombeid ja mänge. Vaatame, milliste kelkude ja suuskadega vanasti sõideti. Meisterdame ja keerutame vastlavurri ning sööme vastlakuklit.

**********************************************

Näitused ja üritused Harjumaa muuseumides 2008. aastal

NÄITUSED

Kose – Uuemõisa muuseum
Kuni 1.02.2009
Vanade salmikute, päevikute ja laulikute näitus

Viimsi Koduloomuuseum
14.05.-30.11.
Nora Raba raudskulptuuride näitus II korruse saalides (kuni remondini)

20. august kuni november
Eesti Vabariik 90

november kuni jaanuar 2009
Saaniteki lood

Kolga Muuseum
Märts-veebruar 2009
EV-90 Kuusalu kihelkonnas: Kolga KK õpilaste fotonäitus: "Kodupaik läbi laste silmade"

ÜRITUSED

Viimsi vabaõhumuuseum
27.-28. mai
Viimsi valla 1.-4. klasside õpilastele programm Ajalootund Rannatalus

Viimsi Koduloomuuseum
Suvel
Arved Haugi festival

MTÜ Metsanurme muuseum
24. juuni
Koduõlle meistrite võistlus

Kolga Muuseum
5.juuli
Teemapäev „Puu talupoja peos“

**********************************************

"TALUPERENAINE" JA "MARET" JUHISTEGA JÕULUPÜHADEKS
5. novembrist 2008 kuni 11. jaanuarini 2009 muuseumi näitusetoas

Näitus tuletab meelde, missuguseid nõuandeid anti jõuludeks valmistumiseks ja kodu kaunistamiseks 20. sajandi esimesel poolel tolleaegsetes kodukultuuri ajakirjades. Vaatame soovitusi ajakirjadest “Maret”, “Taluperenaine” ja “Kõigile”. Loodame selle ülevaatega pakkuda nii avastamis- kui äratundmisrõõmu ka praegusele perenaisele.

“Taluperenaine” ilmus aastatel 1927-1940 ja tegemist oli kodumajanduse ja -kultuuri ajakirjaga, milles anti nõuandeid põllumajanduse, aianduse, tervishoiu, käsitöö, kokanduse ja moe alal.

1935.-1940. aastani ilmus moe, romaani, filmi, spordi, majapidamise ja käsitöö ajakiri “Maret”. Sealsete piltide, õpetuste ja lõikelehtede järgi said perenaised oma kodu kujundada. “Maretis” oli ka palju moodsaid romaane, filminäitlejate pilte ja moekülgi. Tänapäevaste arusaamade järgi võib “Maretit” nimetada ka seltskonnaajakirjaks.

Ajakirja “Kõigile” anti välja aastatel 1936-1940. See perekonna ja kodude kuukiri käsitles oma veergudel kodusisustust, moeelu, käsitööd, köögindust, isiku- ja iluravi, naise tööd ja tegevust, lastekasvatust, tervishoidu, sporti ja teisi eluvaldkondi. Lisaks praktilistele nõuannetele ilmusid ka teaduslikud artiklid.

Koostajad: Liisa Põld ja Jaanika Jaanits
Kujundaja: Kätlin Janson

**********************************************

KÕIK ALGAS KODUST. URSULA PIPENBERG-PÕKS
9. oktoobrist 2008 kuni 11. jaanuarini 2009 muuseumi näitusesaalis

Ursula Põks (1919-2006) on toimetanud ja tõlkinud kirjandusklassikat ning töötanud pikka aega ajalehe “Sirp” toimetajana. Tema kui mitmekülgse toimetaja ja tõlkija tänuväärsest tööst on osa saanud paljud kirjandushuvilised nii kodu- kui välismaal. Nii on ta näiteks Eno Raua “Sipsiku” ja mitmete “Mirabilia” sarja tõlgete autor.
Tartumaalt Uderna vallast pärit isa August Põks (kuni 1938 Peks) oli talupidaja Suur-Tutermaa talus Keila vallas.
Ema Karin Põks (sündinud Pipenberg) oli Keila kõrtsmiku Konstantin Pipenbergi tütar, õppis kolm aastat enne I maailmasõda Leipzigis graafik, professor Bruno Héroux juures. Pärast abiellumist August Peksiga 1918. aastal, sai temast taluperenaine. Karin Põksi esivanemad olid pärit Ohtust.

Lapsepõlvekodust Tutermaalt sai Ursula kaasa huvi kultuuri, eriti keelte vastu. Ema ja ema õde Grete Pipenberg (eestistatult Maret Pedak) olid käinud tsaariaegses tütarlastekoolis, kus õpetati vene, saksa, inglise ja prantsuse keelt. Tänu sellele, et ema ja õde Monika olid õppinud Saksamaal kunsti, oli kodus palju ka võõrkeelset kunstikirjandust. Ursula Põks õppis Elfriede Lenderi Gümnaasiumis Tallinnas, kus tema huvi keelte vastu süvenes. Aastatel 1958-1964 õppis ta Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, omandades 43aastaselt kaugõppe teel kõrghariduse.

Vaimuergas ja elurõõmus Ursula Põks elas oma pika elu juba alates kooliajast Keilas. Ta elas oma vanaisa Konstanin Pipenbergi õe Meta Wunderi majas, mis asub Keila raudteejaama juures.

Näitusel eksponeeritakse Ursula Põksile ja tema perekonnale läbi aegade kuulunud mööblit, esemeid, raamatuid, dokumente ja kunstiteoseid, millised ta pärandas Harjumaa Muuseumile.

Näitust täiendab slaidiprogramm Bruno Héroux 1911. aastal valminud graafilistest lehtedest tema reisil Venemaale, Eestisse ja Keilasse.
Näituse koostas Harjumaa Muuseumi peavarahoidja Mall Siniveer.
Näituse ja slaidiprogrammi kujundas Kätlin Janson.

**********************************************

TOOMAPÄEVA KONTSERT
21. detsember 2008 kell 14.00

Muuseumi püsinäitusesaalis alustab kontserti Harju KEKi rahvamuusikaorkester ning kontserdi lõpetab segakoor "Keila".

Sissepääs muuseumi piletiga.

**********************************************

JÕULUPROGRAMM 8.-12. DETSEMBRIL

Meenutame jõule 70-80 aastat tagasi, arutame jõulude tähenduse üle. Õpime, kuidas pühadeks valmistuti ja mil moel vanasti kodusid jõuludeks kaunistati.
Meisterdame jõulukrooni!
Laseme jõululõhnad tuppa ja maitsed keelele!

Kohtumiseni!

**********************************************
SOODSALT MOODSAKS
7. detsember 2008 kell 12.00-14.00

Harjumaa Muuseumis Keilas toimub 7. detsembril 2008 kell 12.00-14.00 taaskasutuse moetöötuba „Soodsalt moodsaks“. Töötoa eesmärgiks on anda nõu, kuidas vanadest riideesemetest uus, huvitav ja kantav rõivas valmistada. Lisaks saab ideid erinevate faktuuride ja kaunistusvõimaluste loomise kohta. Töötuba juhendab moekunstnik Anu Hint.

Huvilistel tuleb kaasa võtta niit, nõel, nööpnõelad, joonlaud, kriit, käärid ning vanu riideesemeid, mida soovitakse ringi teha. Võimalusel kaasa võtta pesumasinas vilditud villaseid kampsuneid. Töötoa osalustasu on 50 krooni.

Lisaüritusena toimub 7. detsembril kell 11.00-12.00 Harjumaa Muuseumi fuajees vanade riiete vahetuslaat. Laadal on töötoast osavõtjatel võimalus vahetada koju kappi kogunenud riideid, et nendest uued ja huvitavad rõivaesemed valmistada.

Taaskasutuse moetöötuba täiendab Harjumaa Muuseumi näitust „“Taluperenaine“ ja „Maret“ juhistega jõulupühadeks“, mis on avatud 5. novembrist 2008 kuni 11. jaanuarini 2009.

**********************************************

HAJAMEELSED & SEKELDUSED KOSILASTEGA
22. novembril kell 16.00

Kernu Rahvamaja näitetrupp esitab Harjumaa Muuseumi püsinäituse saalis kaks näidendit.

Pilet 50.-

**********************************************

LASTEKIRJANDUSE SEMINAR

Harjumaa Muuseumis toimub kolmapäeval, 19. novembril, kell 12-14 lastekirjanduse seminar. Seminari viib läbi lastekirjanduse uurija Mari Niitra.

Harjumaa Muuseum korraldab koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga 2008/2009 õppeaastal eesti keele ja kirjanduse õpetajatele kaks seminari.
Novembris toimuval seminaril käsitleb Mari Niitra uuemat eesti lastekirjandust ja kvaliteettõlkeid väliskirjandusest. Lastekirjanduse seminar sobib ka klassiõpetajatele.
Järgmisena on 11. veebruaril kavas loovkirjutamise seminar.
Seminarist osavõtuks on vajalik eelregistreerimine telefonil 678 1668 või e-postiga muuseum@hmk.ee. Registreerida saab kuni 14. novembrini. Seminaril osalemine maksab 100 krooni ning tasuda saab sularahas või arvega. Õpetajad saavad tõendi seminaril osalemise kohta.

Harjumaa Muuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi esimene ühine ettevõtmine leidis aset eelmise aasta detsembris, kui Keila Gümnaasiumi humanitaarklasside õpilastega kohtusid kirjanikud Sass Henno ja Jaak Urmet.
Harjumaa Muuseum tänab Eesti Kirjanduse Seltsi Tallinna esindajat Kristel Kiigemäge ning Keila Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetajat Hurmi Väljamäed.

Lisainfo:
Riine Kallas
Tel 678 1668
riine.kallas@hmk.ee

**********************************************

AMANDUS ADAMSON 153

Kolmapäeval, 12. novembril, möödub skulptor Amandus Adamsoni sünnist 153 aastat. Kunstniku sünniaastapäeva puhul on kell 15-18 tema suveateljee ja aed Paldiskis kõigile huvilistele tasuta avatud.

Suveateljees saab vaadata graafikanäitust. Tööde autorid on 4. ja 18. oktoobril Harjumaa Muuseumi graafika töötubades osalenud noored ja pisut vanemad kunstihuvilised, kes tegid graafik Kadi Kurema juhendamisel tutvust kuivnõela tehnikaga. Töötoad kaasnesid Harjumaa Muuseumi näitusega „Olev Soans – kolleeg ja õpetaja“ ning need juhatas sisse Olev Soansi tütar Kerttu Soans-Tammisto. Töötubade toimumist toetasid Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital. Lisaks graafikanäitusele on üles seatud ka fotojäädvustused kahest tööpäevast.
Ateljeed ja aeda tutvustab Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi juhataja Kätlin Janson. Külastajatele pakutakse sügisilma trotsimiseks sooja teed.

Amandus Adamsonile kuulunud kinnistu Paldiskis on alates 2005. aasta novembrist Harjumaa Muuseumi filiaal. Tänavu renoveeriti kinnistul asuvad paekivist kõrvalhooned ja müüritis. Tööd teostas OÜ Marxram. Ajaloomälestisest suveateljee restaureerimist on kavas alustada 2009. aastal.

**********************************************

JÕULUTASSI MEISTERDAMINE
9. ja 23. november 2008 kell 12.00 - 14.00

Harjumaa Muuseumis toimub 9. ja 23. novembril 2008 kell 12.00-14.00 keraamika töötuba „Jõulutassi meisterdamine“.
Esimesel kohtumisel, 9. novembril, saab savist tassi valmis voolida. Teisel korral, 23. novembril, toimub valmistatud tassi katmine värviliste glasuuridega.
Tassi tegemist juhendab Kätlin Janson Harjumaa Muuseumist.
Osalustasu kogu kursuse peale on 200 krooni.

Jõulud on tulekul ja parim kink sõbrale on omavalmistatud tass!

**********************************************

GRUUSIA JA ARMEENIA 2008. AASTA SÜGISEL
31. oktoobril kell 19.00 muuseumi püsinäituse saalis

Üks vahva seltskond, kes aasta tagasi seikles Andres Sepa juhtimisel Lääne-Aafrikas Ghanas, sai seekord kokku Gruusia ja Armeenia teedel. Gruusias viisid matkateed Tbilisi, Gurjaani, Lagodekhi rahvusparki Ananaurisse, Kazbeki ja Gori linna. Armeenias aga Novaranki, Sisiani, Jerevani ja Arakatsi mäe otsa.

Seikluslikuks tegi rändamise ennekõike telkides ööbimine ning pöidlaküüdi kasutamine. Niisiis võisid matkasellid end ühel hetkel leida neljakesi istumas Iraani mehe rekka esiistmel või vana hea mosse tagaistmel või hoopis autokastis...

Kõigest sellest ja pilte võrratust loodusest ning lugusid suurtest seiklustest saab kuulda ja näha Harjumaa Muuseumis reedel, 31. oktoobril kell 19.00.

Sissepääs muuseumipiletiga.


**********************************************

Näitusega "Kõik algas kodust. Ursula Pipenberg-Põks" seoses toimuvad kaks järgnevat üritust:


Laupäeval, 25. oktoobril kell 12.00
Meenutusi Ursula Põksist tema endistelt kolleegidelt Ressi Kaeralt, Ülo Tuulikult, Jaan Klõšeikolt, Mirjam Peililt, Tamara Reitsakult.

Laupäeval, 8. novembril kell 12.00
Loeng “Kuidas hoida ja hooldada vana mööblit?”
Tarkusi jagavad Tiit Hindpere Ennistuskojast KANUT ja Andres Gailan Sadulsepp OÜst.

Loengul näidatakse fotosid ning jagatakse kogemusi näitusel "Kõik algas kodust. Ursula Pipenbeg-Põks" eksponeeritud mööbli restaureerimisest.

Mõelmal üritusel osalemine muuseumipiletiga.

**********************************************

HÕIMUKUUL HARJUMAA MUUSEUMIS

Hõimukuul näitab Harjumaa Muuseum kahel järjestikusel pühapäeval filme soome-ugri rahvastest. Kohal on ka autorid, kes filme kommenteerivad ja küsimustele vastavad.

19. oktoobril kell 14.00 Liivo Niglase film “Juri Vella maailm”

26. oktoobril kell 14.00 Ergo-Hart Västriku ja Taisto Raudalainen’i film “…ja päästa meid ära kurjast”

Sissepääs muuseumi piletiga.


“Juri Vella maailm”

Film räägib Lääne-Siberis elavast metsaneenetsist Juri Vellast, kes vastukaaluks pealetungivale "tsivilisatsioonile" on loonud oma maailma.

Juri Vella (kodanikunimega Aivaseda) on neenetsi kirjanik, kes pöördus kümme aastat tagasi oma sugukonna maadele taigasse, et elada normaalset metsaneenetsi elu. Ta rajas paarikümne hektari suurusele maa-alale suve- ja talvelaagrist koosneva põhjapõdrakasvatuskompleksi, kuhu kolisid elama ka tema kaks tütart peredega. Tegemist pole lihtsa karjakasvatustaluga, vaid omaette väikese maailmaga, mis peab sealsetele elanikele pakkuma kaitset Siberi põlisrahvaid varitsevate ohtude eest, milledeks on ühelt poolt alkoholi põhjustatud degenereerumine ja teiselt poolt traditsioonilistele elatusaladele vaenulik Vene riigi ekstensiivne majanduspoliitika.

Et säästa oma lapselapsi külas valitsevate sotsiaalsete ja psüühiliste probleemide eest, on ta oma talvelaagrisse rajanud kooli, kus viit last õpetavad kaks ukraina päritolu õpetajannat.

Lisaks põdrakasvatusele ja sellealasele ühiskondlikule tööle on ta loonud Varjogani vabaõhumuuseumi, etnograafilise ja (põhiliselt enda salvestatud) videoarhiivi hantide ja metsaneenetsite elust.

Juri Vella maailm sisaldab endas nii traditsioonilisi elatusviise kui ka moodsa tehnoloogia kasutamist; tema igapäevaelus on põhjapõdrakasvatus, poliitika ja animismil põhinev religioon üks tervik, mille eesmärgiks on tagada inimesele võimalus elada täisväärtuslikku elu.

Kestus 58 minutit

Stsenarist, rezhissöör, operaator, helioperaator ja produtsent Liivo Niglas.


“…ja päästa meid ära kurjast”

Film on suuremas osas üles võetud 2003. a. juulis Laugasuu (Ust’-Luga) lähistel - Jõgõperäs, Liivtshüläs ja Luuditsas, mis kokku moodustavadki tänaseks allesjäänud Vadjamaa e. Vaipoole maanurga.

Filmi keskmes on sarmikalt ”vadja väge” esindav, oma emakeelt oivaliselt valdav peategelane, Tatjana Prokopenko, kelle kaudu tutvusid autorid veel teistegi vadja keelt kõnelevate inimestega. Tatjana kõne ja tegevuse kaudu püütakse peegeldada nii vadja kultuuri-identiteedi praegust seisu kui ka kaasaegset elu-olu.

Teiseks eesmärgiks oli Luuditsa külapüha dokumenteerimine. Mainitud külapüha on kinnistumas juba traditsiooniks, sidudes endaga vadja suguvõsasid, kelle järeltulijaist on juba ammu saanud linnaelanikud. Kodukandipüha on suurepärane võimalus naasta juurte juurde ning oma päritolu väärtustada. Seda enam, et 2003. aasta peol avalikustati esmakordselt verivärske vadja rahvasümboolika – vapp ning lipp; esiettekandes kõlas autentse rahvalaulufraasi põhjal komponeeritud hümn.

Kestus 60 minutit

Autorid: Taisto Raudalainen ja Ergo-Hart Västrik.

**********************************************

OLEV SOANS - KOLLEEG JA ÕPETAJA
2. juulist kuni 26. oktoobrini 2008 muuseumi näitusetoas

Näituse koostamise mõte sai alguse 2007. aasta septembrikuus, mil kunstiteadlane Jüri Hain andis Harjumaa Muuseumile üle tema valduses olnud mitmesuguseid Olev Soansi elu ja tegevusega seonduvaid materjale. Muuseumi kogud täienesid fotode ja trükistega, kunstniku kirjade ja käsikirjadega ning temale saadetud kirjadega. Patt oleks olnud jätta uued museaalid arhiiviriiulitele uurijaid ootama. Seda enam, et osalt on tegemist loomingu nn telgitagust edasi andva ja sõna otseses mõttes graafiku isiklikku käepuudutust kandva materjaliga. Eesti kunstiajaloo jäädvustused on kolleegide keskel üles võetud fotod Graafika Eksperimentaalateljees, Lahemaa väljasõidul ja Keila haiglas. Omaaegset Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis Soansi initsiatiivil sisse seatud anatoomia õppeklassi meenutavad üliõpilaste valmistatud õppevahendid.

Alates 1966. aastast Keilas elanud Olev Soans aitas 1988. aastal valminud Keila infograafilise kaardi müügist laekunud rahaga taastada Keila Mihkli kiriku roosakna ja toetas Harjumaa Muuseumi loomist. Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum asutasid 29. mail 2000 Olev Soansi mälestusfondi. Fond annab välja stipendiume ja toetab Keila kunstielu edendamist.

Harjumaa Muuseum tänab Jüri Haini ja Eesti Kultuurkapitali.
Väljapaneku koostas Riine Kallas ja kujundas Kätlin Janson.
Näitus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18 kuni 26. oktoobrini.


**********************************************

GRAAFIKA TÖÖTOAD HARJUMAA MUUSEUMIS
4. oktoobril ja 18. oktoobril kell 11-15


Harjumaa Muuseumi fuajees seatakse kahel laupäeval, 4. ja 18. oktoobril kell 11-15, sisse graafikaateljee. Graafik Kadi Kurema juhendamisel saab proovida kuivnõela tehnikat, alates oma mõtete kraapimisest vaskplaadile kuni tõmmiste väljavõtmiseni trükipressi vahelt.

Kaasa tuleb võtta pehmeid riidelappe trükiplaadi puhastamiseks ja naaskel vaskplaadi kraapimiseks. Teised töövahendid ja -materjalid on kohapeal olemas.
Mõlemal laupäeval on rühma suuruseks kuni 15 osalejat. Eelkõige ootame 12 – 19 aastaseid kunstihuvilisi. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine telefonil 678 1668 või muuseum@hmk.ee hiljemalt 26. septembriks.

Kadi Kurema on õppinud 1984-1990. aastal Kunstiinstituudis (Kunstiakadeemias) graafika erialal. Alates 1993. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. Vabakutseline kunstnik, illustreerinud ka õpikuid ja lasteraamatuid. Elab ja töötab Tallinnas, suviti sünnilinnas Pärnus. Kasvatab kahte tütart ja musta labradori koera.

Graafika töötoad täiendavad näitust „Olev Soans – kolleeg ja õpetaja“, mis on avatud kuni 19. oktoobrini. Töötubade läbiviimist toetavad Eesti Rahvuskultuuri Fond ja Keila Linnavalitsus.

**********************************************

UUSI KAVATSUSI KEILAS
24. aprill kuni 28. september 2008

Näitus on pühendatud Keila linnaks nimetamise 70. aastapäevale.

Eesti sai aprillikuus kehtima hakanud uue linnaseaduse alusel 1938. aasta 1. mail juurde neliteist uut linna. Alevitest tõusid koos Keilaga linna õigustesse Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani.

Linnaks nimetamine toimus hõlpsasti ja ilma asjaosaliste suuremate jõupingutusteta. Seda hinnatavam ja meenutamist vääriv on nende Keila elanike tahe, entusiasm ja meelekindlus, kes Keilat oma mõtetes elujõulisena nägid ja teda oma tegudega edasi viisid.

Näitus rõhutab omaaegseid uusi algatusi Keilas, mis leidsid aset noore Eesti Vabariigi esimese kahekümne aasta jooksul. Mõjusaimaks näiteks neist on Eestis oma ideelahenduse poolest ainulaadne Vabadussõja mälestusmärk. Väikestele külastajatele on omaette näitus koos nuputamismängudega Keila aastakümnetetagusest lasteaiaelust.

Harjumaa Muuseum tänab Virve Ellertit, Ilme Viivikut, Tiina Vikatit, Sirje Parameeli, Aita Põldarut, Maire Rannast ja Valdur Timmi, kes jagasid oma teadmisi ringkäikudel Keilas. Seltskonna ja muuseumitöötajate jalutuskäigud koos elava aruteluga panid aluse Keila uuele linnalegendile tänavaid ja kinnistuid visiteerivast salapärasest komisjonist.

Harjumaa Muuseum tänab toetuse eest Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgruppi ja Kultuuriministeeriumi. Näitusel kasutatud fotod ja dokumendid on Tallinna Linnaarhiivi, Riigiarhiivi, Harjumaa Muuseumi ning Allar Viiviku, Virve Ellerti, Tiina Vikati, Sirje Parameeli ja Valdur Timmi kogudest.

Näituse koostas Riine Kallas. Kujundas ja lasteosa teksti kirjutas Kätlin Janson.


**********************************************

HARJUMAA MUUSEUMI SÜNNIPÄEV
30. august 2008

Muuseum avatud kell 11-18
Sissepääs tasuta
Teenindab kohvik „Punase Vähi Gurmee“

Kavas:
kell 11 Jalutuskäik mõisapargis
kell 12 Lustlik vaimu ja jõu katsumise mäng „Parimast parim“
kell 13 Jalutuskäik mõisapargis
kell 14 Viktoriin „Harju kõige, kõige“
kell 15 Näitemängu „Harju keskmine“ esmaesitus
Pühendatud Harjumaa Muuseumi 20. sünnipäevale ning Rudolf Põldmäe 100. sünni- ja 20. surma-aastapäevale.
Autor Priit Põldma.
kell 16 Sünnipäevatordi söömine

Kõik on lahkesti oodatud!

**********************************************

VABARIIGILE - VALVEL!
4. juunist kuni 10. juulini 2008 Paldiski Raamatukogus

Väljapanek on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ning tugineb Harjumaa Muuseumi fotokogule. Näitusel on fotod Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidest ja pidulikest tähistamisestest Harjumaal aastatel 1918-40. Teiste hulgas on väljas jäädvustused vabariigi esimese aastapäeva paraadist Paldiskis, rivistustest Naissaarel ja Aegnal.

Näituse koostas Külli Kõrs ja kujundas Kätlin Janson.


**********************************************

Harjumaa Muuseum kutsub
10-12 aastaseid lapsi osalema suveprogrammis
SUVESEIKLUS JÕESAAREL 16.-20. juunil kell 10-16

Põnevat tegevust jätkub terveks nädalaks.
16. juunil LOODUSPÄEV
Tutvume Jõepargi loodusega, keedame lõkkel teed, nuputame, mängime.

17. juunil KERAAMIKAPÄEV
Voolime savist esemeid ja katame need värvilise glasuuriga. Juhendab keraamik Tiina Kaljuste.

18. juunil PALDISKI PÄEV
Kogunemine hommikul Keila raudteejaamas kell 9. Rong Paldiskisse väljub kell 9.14. Ekskursioon Paldiskis. Lõunasöök Peetri Tollis kell 12. Adamsoni Ateljeemuuseumi kunstilaagris osalemine kell 13-15. Rong väljub Paldiskist kell 16.06 ning jõuab Keilasse tagasi kell 16.37.

19. juunil KESKAJA PÄEV
Meisterdame, proovime keskaegseid kirjutamisvõtteid, otsime aaret.

20. juunil MEEDIAPÄEV
Õpime kirjutama artikleid ja teeme päris oma seikluste lehe.

Keskaja päeva toetab Olde Hansa.


Osavõtutasu: 350 krooni (sisaldab viiel päeval sooja sööki, suupistet, sõitu Paldiskisse ja töövahendeid).
Registreerimine: kuni 6. juunini telefonil 678 1668 või e-posti aadressil muuseum@hmk.ee.
Registreerida saab lapsevanem või lapse seaduslik esindaja. Maksmine sularahas Harjumaa Muuseumis või väljastatava arve alusel ülekandega.
Registreerimine on lõppenud.

**********************************************

KUNSTILAAGER PALDISKI LINNA LASTELE
16.-18. juunil kell 10-15

Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum korraldab 16.-18. juunil Paldiski linna lastele kunstilaagri. Laager toimub Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi territooriumil aadressiga Adamsoni 3, Paldiski. Laagrist saavad osa võtta 10-12 aastased lapsed eelneva registreerimisega. Laagrist saab osa võtta kuni 12 last. Kolmepäevase laagri päevakava järgi toimuvad kunstitunnid kell 10-12 ja kell 13-15. Kell 12-13 saavad lapsed oma kodudes lõunal käia. Esimesel päeval on teemaks joonistamine, teisel keraamika ning kolmandal päeval meisterdamine.
Kunstilaagrist osavõtt on lastele tasuta.

Laagri läbiviimist toetavad Paldiski Linnavalitsus ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

**********************************************

ÜLLATAVAD AVASTUSED
03. aprill kuni 15. juuni 2008

Fotonäitus eelmise aasta suvel Harjumaal toimunud arheoloogilistest kaevamistest. Fookuses on kolm objekti koos avastatuga: Jägala linnamägi Jägala-Joa külas Jõelähtme vallas, Ildase talu Tõdva külas Saku vallas ja endine Keila mõisa süda, Keila Jõepark Keila linnas.

Näituse pealkiri tuleneb asjaolust, et 2007. aastal läbi viidud kaevamised kummutasid seniseid oletusi ja lubasid teha uusi järeldusi. Jägala linnamäel välja kaevatud kaitseehitise jäänused viitavad linnuse seniarvatust varasemale ehitamisajale. Tõdva küla oletatavas muistses asulakohas avastati hilisviikingiaegne metallurgiakompleks. Keila Jõepargis leiti ehitiste osi, mille kohta kaartidel tähistus puudus.

Väljapanekuga tähistab muuseum 18. aprillil algavat muinsuskaitsekuud.

Tekstide autorid on kaevamisi läbi viinud Tartu Ülikooli magistrandid Mari Lõhmus ja Ester Oras, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktorant Mauri Kiudsoo ja magistrant Ragnar Nurk. Fotode autorid on Andres Elliku, Mari Lõhmus, Ester Oras, Risto Tõrv, Mauri Kiudsoo ja Ragnar Nurk. Näituse kujundas Kätlin Janson.

Arheoloogilisi kaevamisi jätkatakse tänavu Jägala linnamäel ja Tõdva külas.


**********************************************

"TUNNE KEILAT!" MÄNG LÕPPENUD

Kogu maikuu kestnud liikumismängust laekus korraldajatele tagasi 118 osavõtukaarti.

Mängu lahenduseks oli nimi "Kuldne Kartoffel". Sellist toredat nime kandis Keila linnaksnimetamise ajal siin asunud restoran-võõrastemaja. Rootsiajal ehitatud majas oli olnud kõrts ja postijaam selle valmimisest alates. Maja oli üsna pikk, ta ulatus tänase Keila Raeapteegi kõrvalt kuni Ülesõidu tänavani. Maja hävis 24. veebruaril 1944. aastal õnnetusjuhtumi tõttu, mis sai alguse hoones asunud saapatikuvabrikust.

Õige lahendusega tagastatud osaluskaartide vahel toimus Keila Päeval loosimine Harjumaa Muuseumi, Keila Linnavalitsuse ja Keila Rattapoe auhindadele.
Loosiõnn naeratas järgnevatele inimestele:

Grete-Leena - DVD "Harjumaa loodusest leitud lood"
Rein Sirp - DVD "Harjumaa loodusest leitud lood"
Marge Asik - DVD "Harjumaa loodusest leitud lood"
Anu Salumäe - punane Salomoni kott
Maria Andrejeva - helesinine Salomoni seljakott
Kairi Teesalu – punamustakirju Salomoni kott
Ilmi Põder - joogipudel koos vöörihmaga
Reili Kärbo - must Salomoni seljakott
Margus Ratassepp - väike roosa Salomoni kott
Lauri Laur - Keila Rattapoe kinkekaart 1000 kr


**********************************************

KEILA PÄEV
Keila Päeval, 31. mail Harjumaa Muuseumis:

* kell 9
Jalutuskäik Keilas Harjumaa Muuseumi eest

* kell 11-15
Puhvet „Roheline Konn“ muuseumisõprade kaasalöömisel. Koogid, joogid, õllevaht.

* kell 12 ja 14
Kontserdid muuseumi õuel.
Harju KEK-i rahvamuusikaorkester koos Keila Kultuurikeskuse Reeda rühma ja Keila Pensionäride Ühenduse rahvatantsurühmaga.

* kell 15
* Jalutuskäik Keilas Harjumaa Muuseumi eest

Sissepääs prii.


**********************************************

LIIKUMISMÄNG "TUNNE KEILAT!"
01. mai - 30. mai 2008

Mängus osalevad Harjumaa Muuseumist (Linnuse 9, avatud E-P 11-18) või Keila Rattapoest (Paldiski mnt 17, avatud E-R 10-19, L 10-16) saadud ja sinna tagastatud osavõtukaardid.
Osavõtutasu on 5 kr.

Kõik õige lahenduse ja templiga tagastatud kaardid osalevad 31. mail Keila Päeva ajal (sellel päeval saab veel kaarte tagastada) toimuvas auhindade loosimises. Auhinnad panevad välja Keila Rattapood, Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum. Peaauhinnaks on Keila Rattapoe kinkekaart väärtuses 1000 kr.

Leia üles 15 kaardil numbritega tähistatud objekti ning selle lähedusest mõned tähed ja kirjuta need kaardi pöördel asuvatesse lahtritesse. Objektide juures paiknevaid infotahvleid ja viitasid tuleb lugeda ülevalt alla ja vasakult paremale (nagu tavaliselt).

Näide: HARJUMAA MUUSEUM (12. täht on “S”)

Tähtedeks tuleb lugeda ka logodes olevad kujundatud tähed. Tühikuid, numbreid, komasid, sulge ja muid kirjavahemärke mitte arvestada.

Lahenduseks on üks Keilaga seotud nimi. Head otsimist!


**********************************************

FILMIÖÖ
24. mail kell 22.00 Harjumaa Muuseumis

Käesoleval aastal on filmiöö rahvusvaheline. Oma filmi Sisukivi esitleb Soome tuntud dokumentaalfilmide autor Petteri Saario. Filmil on eestikeelne tõlge.

Sisukivi on austusavaldus saarestikuelule ja loodusele Husö saarel Ahvenamaa ulgusaarestikus. „Kaljul on imelik kivi. Isa ütleb, et see on looduse ime, aga see ei ole. Isa pani selle sinna." Nende vaevalt kümneaastase Elini sõnadega algab inimese ja mere lähedastest suhetest jutustav Petteri Saario dokumentaalfilm. Elini pere elab aastaringselt väikesel Husö saarel. Saarel elab aastaringselt vaid viis inimest. Film on kummardus looduslähedasele elulaadile.

Filmiööle pääs on prii.

**********************************************

Rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail, on Harjumaa Muuseumisse sissepääs prii.

Muuseum on avatud kell 11-18. Vaadata saab püsinäitust „Harju elu“, arheoloogianäitust „Üllatavad avastused“ ja näitust „Uusi kavatsusi Keilas“.

Lastele on Keila näitusel päris oma väljapanek, mida saab uudistada konn Kaarli seltsis.

Teretulemast!

**********************************************

LINNULAULUHOMMIK
17. mail kell 7.00

MTÜ Roheline Punkt ja Harjumaa Muuseum kutsuvad traditsioonilisele linnulauluhommikule Keila Jõepargis 17. mail kell 7.00. Kogunemine Harjumaa Muuseumi juures. Linde aitavad tuvastada ja linnulaulu tõlkida Einard Mändla ja Urmas Veersalu. Jalutuskäik lõpeb linnuviktoriiniga.
Üritus on tasuta!


**********************************************

Keila XXII muinsuskaitsepäeva konverents

„Arheoloogilised uuringud 2007. aastal Harjumaal“
8. mail 2008 kell 11.00 Harjumaa Muuseumis


11.00-11.05 Sissejuhatus
Riine Kallas, Harjumaa Muuseumi direktor

11.05.-11.25 Arheoloogiapärandi kaitse Eestis
Ulla Kadakas, Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor

11.25-12.10 Jägala linnamägi ja selle põhjajalamile jääv asulakoht
Mari Lõhmus ja Ester Oras, Tartu Ülikooli magistrandid

12.10-12.50 Tõdva hilisviikingiaegne metallurgiakompleks
Mauri Kiudsoo, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktorant

12.50-13.30 Keila Jõesaar
Ragnar Nurk, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi magistrant

13.30-14.15 Kohvipaus

14.15 Väljasõit Jägala linnamäele, buss Harjumaa Muuseumi eest

15.15 Jägala tulevikuplaanid
Janek Safranovski, MTÜ Jägala Linnamägi

ca kell 16.15 Tagasisõit Tallinna kaudu Keilasse

Väljasõidul osalemise soovist palume teada anda hiljemalt 29. aprilliks.
Telefon 6781668 või e-post muuseum@hmk.ee

Avatud on samateemaline näitus „Üllatavad avastused“.


**********************************************

Harjumaa Muuseum kutsub lasteaia- ja koolirühmi oma õuele

JÜRIPÄEVA PIDAMA
21.-23. aprillil 2008
kell 11.00 ja 14.00

* Õpime tundma jüripäeva kombestikku
* Mängime teemakohaseid mänge
* Nuputame ja mõistatame
* Süütame jüripäeva lõkke
* Joome teed ja sööme pirukat

Programm kestab 60 minutit.
Osavõtt muuseumi piletiga (a 10 krooni).
Osalemine eelregistreerimisega, telefon 678 1668 või e-post muuseum@hmk.ee

**********************************************

SIRLETT'i FILMIÕHTU
13. aprillil kell 15.00 - 18.00
Harjumaa Muuseumis

1. Sirlett 10. 2003 7 minutit
2. Kajaka naer I (Kurkse) 2003 10 min.
3. Kajaka naer II (Kurkse) 2003 15 min.
4. Jaanipäeval Jaanimäel 2004 23 min.
5. Kunstisuvi Kloogarannas 2005 26 min.
6. Keila laululava maalimine 2006 11 min.
7. Rongiga... 2006 14 min.
8. Sirlett ? 2008 20 min.


Sissepääs muuseumi piletiga (Sirlett'i liikmetele sissepääs prii).

**********************************************

SIRLETT 2008
Keraamika- ja maalinäitus
06. märts kuni 13. aprill 2008

Kunstiringi SIRLETT keraamika- ja maalinäitus kajastab põhiliselt viimase õppeaasta loomingut.

Laste, noorte ja nooruslike kunstiringid Keila Kultuurikeskuses ja Lasteaias Miki tegutsevad juba 15. õppeaastat Sirje Rannametsa juhendamisel. Üle 90 õpilase (alates 4. eluaastast) tegelevad kunstiga 1- 3 tundi nädalas. Viljeldakse erinevaid kunstiliike: joonistamine, maalimine, voolimine, meisterdamine. Suviti toimuvad Eestimaa looduskaunites paikades kunstilaagrid.

Õpilaste arvates võimaldab kunstiga tegelemine puhata argipäevast, sisustada kvaliteetselt vaba aega ja eelkõige julgustab jäädvustama ümbritsevat maailma läbi oma silmade ja emotsioonide. Kunstiringi SIRLETT loomingut on esitletud enamasti Eestimaal, aga ka Saksamaal ja Soomes.

Näitus Harjumaa Muuseumis, Linnuse tn 9, jääb avatuks kuni 13. aprillini. Muuseum on kuni märtsi lõpuni avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-16. Alates 2. aprillist on muuseum avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18.

SIRLETT tänab südamest toetajaid ja näitusel osalejaid!
Värvilisi kunstielamusi!


**********************************************

VABARIIGILE - VALVEL!
14. veebruar kuni 30. märts 2008

Väljapanek on pühendatud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ning tugineb Harjumaa Muuseumi foto-, ajaloolisele ja arhiivkogule.

Näituse põhiosa moodustavad fotod Eesti Vabariigi sünnipäeva pidulikest tähistamistest aastatel 1919-1936 Harjumaal. Teiste hulgas on väljas jäädvustused vabariigi esimese aastapäeva paraadist Paldiskis, rivistustest Naissaarel ja Aegnal. Samuti eksponeeritakse Keila koolijuhataja Konrad Brehmile kuulunud elamu seina vahelt 1993. aastal leitud Eesti riigilippu.
Näituse koostas Külli Kõrs ja kujundas Kätlin Janson.

Näitust täiendab muuseumitund Eesti Vabariigi sümboolikast koos töölehtede komplektiga alg- ja põhikooli õpilastele.
Ekskursioonid kooli- ja lasteaiarühmadele esmaspäevast reedeni eelneva etteteatamisega.


**********************************************

KALENDER 2008
HARJUMAA MUUSEUMI KUNSTIKOGU

Lauakalender tutvustab muuseumi kunstikogu ja sellesse on valitud nii Harjumaalt pärit kunstnike kui Harjumaal elanud ja loonud kunstnike töid. Esindatud on Olev Mikiver, Enno Lehis, Ludvig Oskar, Balder Tomasberg, Karl Herman, Valter Riiner, Aleksander Möldroo, Karl Burman noorem, Olev Soans, Bruno Heroux ja Tiina Tarve.

Koostanud: Harjumaa Muuseum, 2007
Kujundanud: Rein Seppius
Trükk: AS Aktaprint
Hind: 45 krooni


**********************************************

OMA RIIK, OMA RAHA: EESTI RAHA LUGU
10. jaanuar kuni 2. märts 2008

Eesti Panga muuseumi väljapanek „Oma riik, oma raha: Eesti raha lugu“ valmis Eesti Panga ja Eesti raha ajaloo eksperdi Ivar Leimuse koostöös ning pälvis 2006. aasta sügisel Eesti muuseumide festivalil Narvas peaauhinna.

Näitus tutvustab Eesti Vabariigis käibinud maksevahendeid alates Eesti Vabariigi loomisest 1918. aastal kuni tänapäevani ning tutvustab ka tulevikuraha eurot. Tiit Jürna kujundatud näitus jagab teavet eri rahadest eesti, vene ja inglise keeles ning on illustreeritud paljude näidistega. Näitusel saab kokku panna puslesid eri perioodide rahadest ning lahendada ristsõnu. Samuti saab vaadata filmi 1928. aastal käibele lastud krooni valmistamisest ja selle käitlemisest Eesti Pangas enne ringlusselaskmist. Külastajad saavad detektori abil tuvastada oma isiklikus rahakotis leiduvate kupüüride õigsust.

27. - 29. veebruaril saab näitusel vaadata ka uusi, Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud meenemünte.

Näitus jääb avatuks kuni 2. märtsini.


**********************************************

RAAMATU "RÄNNAK ÜMBER LÄÄNEMERE" ESITLUS
Harjumaa Muuseumis laupäeval, 23. veebruaril kell 14

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva eelõhtul, 23. veebruaril kell 14, esitletakse Harjumaa Muuseumi raamatukogus raamatut “Rännak ümber Läänemere”, mille on koostanud ajaloodoktor Mati Graf.

"Rännak ümber Läänemere" on pea tervet sajandit hõlmav eluloo- ja mälestusteraamat Helmut Einpaulist (sünd 1915, Valgetähe V kl teenetemärk), kes elab alates 2003. aastast Keilas.

Helmut Einpauli elukäik on sarnane paljude tolle põlvkonna inimeste omaga: poisipõlv ja koolitee äsjaiseseisvunud Eestis, ajateenistus armees, esimene töökoht ja kodurajamine. Kõik hea ja parem tundus ees olevat. Kuid suur sõda ja võõrvõim tõid kaasa ootuste ja lootuste purunemise, surma ja kannatusi, kümnete tuhandete eestlaste siirdumise võõrsile. Helmutil oli võimalus jälgida võõrvõimu toimetusi Eestis, elada nii natsionaalsotsialistlikul kui sõjajärgsel Saksamaal, seejärel ligi pool sajandit Rootsi Kuningriigis.

Mati Grafi koostatud raamat on kokku pandud arhiiviandmetest, sugulaste mõtisklustest ja mälestustest, aga eelkõige intervjuudest Helmut Einpauli endaga. Kasutatud on fotosid Eesti Filmiarhiivi ja erakogudest. Raamatus on 168 lehekülge ja see ilmus kirjastuses Argo.

Esitlusel kommenteerivad ajaloosündmusi Helmut Einpaul ja Mati Graf. Kõik huvilised on oodatud.

Lisainfo:
Mall Siniveer
Tel 6782051
mall.siniveer@hmk.ee


**********************************************

EESTI KIRJANDUSE SELTS 100
10. jaanuar kuni 10. veebruar 2008

Näitus „Eesti Kirjanduse Selts 100“ tutvustab Eesti Kirjanduse Seltsi ajalugu.

Väljapanek annab ülevaate EKS-i asutamisest ja asutajatest, tähtsamatest ja olulisematest tegemistest aastatel 1907 – 1940 ning EKS-i tegevusest tänapäeval. Näituse koostasid Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur ja kirjandusloolane Marin Laak ja EKS-i endine teadussekretär Krista Ojasaar.

Näitus jääb avatuks kuni 10. veebruarini.


**********************************************

GHANA ÕHTU
14. jaanuaril 2008 kell 18.00

2007. aasta oktoobris ja novembris seikles trobikond eestlasi, nende hulgas viis keilakat, neli nädalat Ghanas. Lääne-Aafrikas asuv Ghana on endine Inglise koloniaalmaa, mille pindala on viis korda suurem kui Eestil ning rahvaarv ulatub 23 miljonini.

Taliharjapäeva rännuõhtul tuleb juttu esiisade aegsest kuningaks (kogukonnavanemaks) pühitsemise rituaalist, seiklustest vee peal ja bussi katusel ning ilmekaid lugusid ränduritega juhtunust, uskumatust külalislahkusest ja lihtsast elust.


**********************************************

HÕIMURAHVASTE PÖÖRIPÄEV
29. november - 6. jaanuar 2008

Hingedeaeg, talvine pööripäev, saabuvad jõulud ja aastavahetus on soome-ugri rahvastel olnud aeg täis erilisi toiminguid ja uskumisi. Aasta pimedaimal ajal on sanditatud, tulevikku ette kuulutatud ja lahkunud esivanemate hingesid koju oodatud.
Näitus „Hõimurahvaste pööripäev“ tuletab meile meelde, et oleme kõik üks veelinnu rahvas.
Väljapaneku valmimisele aitasid kaasa Eesti Ajaloomuuseum, Sihtasutus Fenno-Ugria, Soome Instituut ja Eesti Draamateater.

Näituse koostas Kadri Hunt ja kujundas Kätlin Janson. Näituse koostamist toetas Eesti Kultuurkapital.


**********************************************

JÕULUAEG UNGARIS
29. november - 6. jaanuar 2008

Väljapanek „Jõuluaeg Ungaris“ tutvustab ungarlaste jõulukombeid 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Ungari jõulutraditsioonides on säilinud talvise pööripäevaga seotud iidseid kombeid nagu loomamaskides meeste ringkäik ja lugulaulude laulmine (regölés) teise jõulupüha tervituseks ning jõululaua katmine nõude ja toitudega, millele omistati maagilist jõudu. Kristliku ajastu levinuim komme on jõulusõime ehitamine ja jõulumängud Jeesuse sünni tervituseks (betlehemezés).

Eksponeeritud fotod ja esemed pärinevad Szentendre vabaõhumuuseumi ja Ungari Etnograafiamuuseumi kogudest. Näitus saab teoks Ungari Instituudi kaasabil. Näituse kujundas Kitti Kiss.


**********************************************

JÕULUOOTUS HARJUMAA MUUSEUMIS
„METSARAHVA PÖÖRIPÄEV“
10. - 14. detsember 2007.a.

22. detsembril algab kalendri järgi talv, on talvine pööripäev. Päevad enam ei lühene, selle üle aga on ju põhjust rõõmu tunda. Pööripäev tähistab hetke, mil valgus sünnib kesk pimedust uuesti ning päike annab esimese märgi sellest, et ees ootavad palju meeldivamad ajad. Talvist pööripäeva on alati tähtsustatud kui sümboolset valguse võitu pimeduse üle.

Harjumaa Muuseum kutsub lapsi osa saama metsarahva pööripäevapühadest. Karu ja rebane, kukk ja kana ning teisedki tegelased tutvustavad eestlaste ja lähimate hõimurahvaste talviseid pühi ning tavasid. Lisaks väike näidend, meisterdamine ja kehakinnitus.

Jõuluprogrammi teostatakse Harjumaa Muuseumis 10. - 14. detsembril kell 10.00 ja 12.00. Tegevus toimub muuseumi ruumides ja tasu on 25.- osaleja kohta.
Kohtumiseni!


**********************************************

ÜRITUSED DETSEMBRIS

Ungari päev
Laupäeval, 8. detsembril kell 13

Jõuluehete töötuba kell 13-14
Ungarlannast sisekujundaja Edina Dufala juhendamisel valmivad ungaripäraste mustritega paberist jõuluehted. Kaasa võtta väikesed käärid.
Ungari tantsutuba kell 14-15
Ungarlased on tuntud särtsakate tantsude poolest. Esinevad professionaalsed tantsijad Ungarist Csaba Balogh ja Vera Szabó. Hiljem tutvustab ühises tantsuringis Dóra Olah nii suurtele kui väikestele lihtsamaid ungari tantsusamme.
Kõlavad ungari jõululaulud.
Koostöös Ungari Instituudiga.
Osavõtt tasuta.

EKS muuseumis
Kolmapäeval, 12. detsembril kell 13

Eesti Kirjanduse Seltsi ja Harjumaa Muuseumi kirjandusürituste sarja avamine. Gümnasistidele kohtumine kirjanike Sass Henno ja Wimbergiga (Jaak Urmet) muuseumi raamatukogus. Koostöös Eesti Kirjanduse Seltsiga.
Osalemine tasuta.

Soome päev
Kolmapäeval, 19. detsembril kell 14

Soome jõulukommetest ja - toitudest ning uuest Hannele Huovi lasteraamatust „Urbo ja Turbo jõulud“ räägib lastele Soome Instituudi juhataja Jaana Vasama. Koostöös Soome Instituudiga.
Osavõtt tasuta.

Segakoori „Keila“ kontsert
Kolmapäeval, 26. detsembril kell 16
Segakoori „Keila“ jõulukontsert
Kolmapäeval, 26. detsembril kell 16

Dirigendid Anu Matteus ja Arvo Pihlamets
Kontsertmeister Eva Teppo
Viiulil Ann Meeta Teppo

Sissepääs tasuta.


**********************************************

HARJUMAA RAHVAMAJAD
13. september kuni 25. november 2007

Harju Maavalitsuse Haridusosakond tegi oma 22. juuli 1929 kirjaga nr 1865 Hariduse- ja sotsiaalministeeriumile kinnitamiseks saadetud Harjumaa rahvamajade võrgu kavas ettepaneku 65 rahvamaja rajamiseks tolleaegse Harjumaa 89 kooliringkonna kohta. Üks osa nendest ettepanekutest sai teoks.

Näituse eesmärgiks on väärtustada rahvamajasid kui üht osa eesti maa-arhitektuurist ja Eesti arhitektide loomingust. Eksponeeritakse fotosid ja projekte. Slaidiprogramm näitab rahvamajades asetleidnud lustakaid ja pidulikke sündmusi ning Maidla koolimaja-seltsimaja renoveerimist.

Näitusel ja slaidiprogrammis kasutatud fotod on Eesti Arhitektuurimuuseumi, Rebala muinsuskaitseala muuseumi, Kolga Muuseumi ja Harjumaa Muuseumi ning Kiisa Rahvamaja, Voose Rahvamaja, Neeme Rahvamaja, Saue-Jõgisoo Seltsimaja, Maidla Külaseltsi kogudest ning erakogudest. Ehituskavandid on Tallinna Linnaarhiivi, Eesti Riigiarhiivi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Harjumaa Muuseumi kogudest.

Eraldi äramärkimist väärivad 1947. aastal toimunud Eesti esimese maarahvamajade tüüp-projektide võistlusel preemiaid pälvinud tööd Erika Nõvalt ja tandemilt August Volberg-Peeter Tarvas. Tegemist on rohkelt käsitsitööd nõudnud originaalkavanditega, mille kolmest autorist kaks, õde-venda Nõva ja Volberg, on pärit Harjumaalt.

Näituse koostasid Ly Renter ja Riine Kallas. Kujundas Taimi Soo. Toetas Eesti Kultuurkapitali Harjumaa ekspertgrupp.

Euroopa muinsuskaitsepäevade raames on näituse külastamine laupäeval, 22. septembril tasuta.


**********************************************

Näitus KLEIDID VANAST (M)AJAST
20. september kuni 4. november 2007

Eve Selisaar: “Meenutades nõukogude aega, mäletame ju hästi, kuidas poest oli saada vaid massitiraažides toodetud ilmetut kaupa. Nõnda kandsime kõik sarnaseid kleite, kingi, kübaraid. Eks hädaga lasti ateljeedes õmmelda. Tegumoodi sai küll valida, aga oh häda, kangas oli ikka seesama, mis sadadel teistelgi.

Minnes ajas tagasi viiekümnendatesse aastatesse, oli olukord veelgi troostitum. Sõja järel nappis kõigest, kaasa arvatud kehakatteist. Pidi olema väga leidlik vanade riiete ümbertegemisel ja uute muretsemisel. Sellest ajast on pärit ka näitusel olevad kleidid. Minul vedas, isapoolne vanaema oskas õmmelda. Tegi mulle üsna mitu tillukest kleiti, kõik enam-vähem ühesuguse „šnitiga“.

Ema on mul alalhoidliku loomuga, seetõttu ongi palju kleite veel alles, rippunud aastakümneid tolmunud pööningukappides. Kui juba neid nõndaviisi on hoitud, mälestustena möödunud aegadest ja olnud inimestest, tahtsin anda neile uue võimaluse kasvõi korrakski päevavalgele tulla. Veel on olemas ka minu ema, kes kõike mäletab ja kirjutamise abil mulle seletusi annab. Ema mäletab, kustkohast ja millal riidekangas saadi, kes ja kellele õmbles. Midagi oleks nagu praegugi kleitides veel sees; kandja hõng, aja vaim…“


**********************************************

AMANDUS ADAMSON 152
12. november 2007 kell 17.00-20.00

Esmaspäeval, 12.novembril toimub Paldiskis, Amandus Adamsoni suveateljees, skulptor Amandus Adamsoni sünniaastapäeva tähistav üritus, mille korraldavad Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna üliõpilased ja Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum.

Suveateljee aias eksponeeritakse väikesemõõdulisi skulptuure, mida ilmestab valgusmäng. Õuealal näidatakse eelmise aasta sünnipäevaürituse videofilmi. Majas saab tutvuda suvel tehtud värviuuringute käigus välja tulnud seinakaunistustega. Külastajatele jagatakse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi voldikuid.

Suveateljee ning õueala, aadressiga Adamsoni 3, avatakse külastajatele kell 17.00 ning suletakse kell 20.00.

Amandus Adamsoni Rootsis elav noorem tütar Maria Maddalena Carlsson kinkis kinnistu Adamsoni 3 riigile 11. novembril 2005. Täna on see Harjumaa Muuseumi filiaal ja kannab nime Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum. Ateljeemuuseumi valmistatakse ette restaureerimiseks ning sinna kunstikeskuse rajamiseks.

Harjumaa Muuseumi filiaal
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum
juhataja Kätlin Janson
678 2052
katlin.janson@hmk.ee


**********************************************

RAHVAMAJA OMA AJAS
10. oktoober kell 11.00

Harjumaa Muuseumi konverents „Rahvamaja oma ajas“ toimub kolmapäeval, 10. oktoobril 2007 algusega kell 11.00 Harjumaa Muuseumis Keilas, Linnuse tn 9.
Osalemine on tasuta. Konverentsi toimumist toetab Eesti Kultuurkapital. Avatud on näitus „Harjumaa rahvamajad“.

Registreeruda saab kuni 3. oktoobrini.
Telefon: 678 1668, e-post: muuseum@hmk.ee

Konverentsi kava

10.45-11.00 Kogunemine ja registreerimine

11.00-11.10 Teema ja konverentsi sissejuhatus
Riine Kallas, Harjumaa Muuseumi direktor

11.10-11.30 Rahvamaja kultuuriministeeriumi vaatevinklist
Eino Pedanik, Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik

11.30-11.50 Eesti rahvamajad arvudes
Aino Arro, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse direktor

11.50-12.10 Kultuurielu mõjutav seadusandlus Harju maakonna näitel 1860ndatest aastatest tänapäevani
Aivi Lintermann, Harjumaa Kultuurikorraldajate Liidu liige

12.10-12.30 Harju maakonna rahvamajad täna
Riin Kivinurm, Harju Maavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja

12.30-13.30 Lõuna muuseumis

13.30-13.50 Seltsimaja ja seltsitegevus
Ellen Karu, etnoloog

13.50-14.10 Linnade rahvamajad – ostukeskused
Helen Sooväli, Eesti Humanitaarinstituudi sotsiaal- ja kultuurantropoloogia õppetooli vanemteadur

14.10-14.30 Kolhoosikeskus arhitektuurikultuuri hoidjana?
Liina Jänes, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna peaspetsialist

14.30-15.00 Ühe maja lugu – Kolgaküla rahvamaja
Melika Kindel, folklorist

15.00-15.30 Kokkuvõte Harjumaa Muuseumi mälestuste kogumise konkursist „Kodukandi rahvamajad“ ja konkursil osalenute tunnustamine
Ly Renter, Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor



 
kuidas meid leida?
 

|
Serverit teenindab EENet