|
|
|
|
 |
Uudised
**********************************************
"EESTISSE ARMUNUD..."
Karl Tihase joonistusi ja skitse 1940.-1950. aastaist.
17. juuni kuni 5. september 2010
Näitus on eesti taluarhitektuuri uurija ja Eesti Vabaõhumuuseumi asutaja Karl Tihase (1914-2005) joonistustest ja skitsidest. K. Tihase jäädvustas arvukatel välitöödel taluhooneid ja –mööblit, ehitusdetaile ja mustreid. Neid nii oma kerge ja tundliku joonega visandades ning joonistades kui ka fotoaparaadiga ülesvõtteid tehes.
Näituse koostas Eesti Vabaõhumuuseumi teadussekretär Maret Tamjärv eelmisel aastal Karl Tihase 95. sünniaastapäevaks. Kujunduses kasutatud rahvuslik tekstiil ja taluõuede taimed lisavad väljapanekule südamlikkust ning viivad vaataja suvisele rännakule Eestimaa taludesse.
Näitus jääb Harjumaa Muuseumis avatuks kuni 5. septembrini.
**********************************************
"KUNSTIANDELISED NAISED"
11. märts kuni 22. august 2010
Kunstiandeliste naiste näitus sai teoks tänu nende tütrele ja õele Ursula Põksile, kes pärandas oma perekonnale kuulunud mööbli, kunstiteosed, dokumendid ja fotod Harjumaa Muuseumile. Pärandus oli mahukas ja mitmekülgne ning muuseum koostas selle põhjal 2008. aastal väljapaneku, mille keskmes oli tõlkija ja toimetaja Ursula Põks. Tänu tollasele näitusele sai muuseum uue annetuse ning muuseumi kunstikogu täienes U. Põksi ema ja õe, Karin Pipenbergi ja Monika Põksi, töödega.
Karin Pipenberg õppis aastatel 1910-1913 Leipzigi Kuninglikus Graafiliste Kunstide ja Raamatukunsti Akadeemias professor Bruno Heroux ateljees. Tema õpetaja B. Heroux külastas 1911. aastal Eestit ning jäädvustas nii Keilat kui oma õpilase perekonda.
Monika Põks õppis aastatel 1938-1942 Riigi Kunsttööstuskoolis keraamikat, siirdus 1942. aastal Saksamaa tööteenistusse ja õppis Müncheni Kunstiakadeemia õhtukursustel.
Näitusel „Kunstiandelised naised“ eksponeeritakse Karin Pipenbergi pastelle, söejoonistusi ja graafikat, Monika Põksi akvarelle ning Bruno Heroux graafilisi lehti Karinist. Väljapanekut täiendavad Monika kirjad Münchenist ning materjalid perekonna Suur-Tutermaa ja Keila kodu kohta.
Näituse koostasid Riine Kallas, Kätlin Janson, Urmas Veersalu, Mall Siniveer.
**********************************************
KEILA KIRIKUÕPETAJA ADO KÖÖGARDALI NÄITUSE KATALOOG
Jaanuari esimesel nädalal ilmus trükist Harjumaa Muuseumi näituse „Väljasõidud Eestis. Keila kirikuõpetaja Ado Köögardali päevapilte ja reisimärkmeid 1924-1938“ kataloog.
Kataloogis on väljasõitudel tehtud 121 fotot ning reisikirjeldused Köögardali päevaraamatutest. Erinevalt näitusest, sisaldab kataloog reisipäevade terviktekste ning Köögardali kirjutatut on muudetud minimaalselt, seda tekstist parema arusaadavuse huvides.
Ado Köögardal sündis 1891. aastal Viljandimaal Karula vallas ning suri 1957. aastal. Keila koguduse õpetaja oli ta aastatel 1921-1957 ning Lääne-Harju praost alates 1935. aastast.
Köögardal võttis lisaks kogudusetööst tulenevatele ametisõitudele ette väljasõite koos oma perekonna ja tuttavatega. Päevaraamatutes on Köögardal üksikasjalikult kirjeldanud Loone, Varbola ja Padise linnamägesid, olusid ja ehitisi Väike-Pakri saarel ning Vormsil, närvekõditavat meeleolu Eesti-Vene piiril Narvas, ametisõite Paldiskisse, Raplasse ja Tartusse, huvireise Pärnusse ja Eesti põhjarannikule ning külaskäike isakodusse Viljandimaal. Ta on üles tähendanud sõidupiletite ja toiduainete hinnad, võõrastemajades peatumise maksumused, õhutemperatuuri ja ilmastikuolud, reisikaaslaste meeleolud ja juhtumised, samuti Eesti ühiskondlikus elus toimunud sündmused. Köögardali tutvusringkond oli lai ning kuupäevalise ja mitmel juhul ka kellaajalise täpsusega ülesmärgitud kohtumised ning detailsed olustikukirjeldused on tänuväärseks materjaliks ajaloouurijatele.
Kataloogi andsid välja Harjumaa Muuseum, Ado Köögardali perekond ja kirjastus Atlex. Kataloogi koostasid Ulla Kadakas ja Riine Kallas, toimetas Anu Saluäär ning kujundas ja küljendas Irina Gron. Väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Keila Linnavalitsus.
Ado Köögardali päevaraamatud ja fotod on tema perekonna omandis.
Näituse kataloogi saab osta Harjumaa Muuseumist, peagi ka Eesti Ajaloomuuseumi muuseumipoest ja Tartu Ülikooli raamatupoest.
**********************************************
Lääne-Harju sugupuude ja suguvõsauurimuste näitus Harjumaa Muuseumis
Eesti Genealoogia Selts (EGeS) ja Harjumaa Muuseum korraldavad 21. oktoobrist 2010 kuni 23. jaanuarini 2011 Keilas, Harjumaa Muuseumis Lääne-Harju sugupuude näituse, mis hõlmab nelja kihelkonna – Hageri, Harju-Madise, Keila ja Nissi suguvõsasid.
Kutsume näitusel oma töödega osalema kõiki suguvõsauurijaid, kellel genealoogiline huvi nende nelja kihelkonna vastu. Näituse ladusa ettevalmistamise huvides palume näituse koordinaatoritele Liisi Taimrele (Harjumaa Muuseum) või Evelin Povel-Puusepale (EGeS) oma osalemisest teada anda hiljemalt 1. septembriks 2010, vajalik on ka esitatava töö (või tööde) üldine kirjeldus (töö mõõtmed, kasutatav materjal, kihelkond). Eksponaadid peavad valmis olema üks kuu enne näituse avamist ehk 21. septembriks 2010 ning need on võimalik kohale tuua otse muuseumisse (Keila, Linnuse 9) või edastada kokkuleppel koordinaatoritega kontaktisikute kaudu.
Peame vajalikuks esitada veel mõned nõuded eksponaatide vormistamiseks:
1) ülesriputatavate tööde (sugupuude skeemid, tabelid jm) maksimaalne kõrgus 2,2 meetrit, laius üldjuhul 1,5-1,6 meetrit. Üksikud erandid laiuse osas on võimalikud eelneval kokkuleppel korraldajatega. Liistudega varustatakse tööd muuseumis;
2) eksponaatide kleepimine või muul viisil seinale kinnitamine ei ole võimalik;
3) perekonnakroonikad, suguvõsalood, fotoalbumid jm uurimused peavad olema korralikult köidetud, et need lähemal vaatamisel-uurimisel ära ei laguneks;
4) on võimalus eksponeerida haruldasi ja rariteetseid dokumente klaaskupliga laual.
Lääne-Harju sugupuude näituse kestel leiab aset iga kihelkonda tutvustav teemapäev, mille raames toimuvad ettekanded nende ajaloolisest kujunemisest, kogudustest ja mõisatest, perekonnanimedest ning kihelkondades võrsunud suguvõsadest. Päeva teises osas jagavad suguvõsauurijad ning muuseumitöötajad praktilisi näpunäiteid erinevate genealoogiliste allikate ning andmebaaside käsitlemisel. Teemapäevad toimuvad neljal laupäeval, algusega kell 11 Harjumaa Muuseumi näitusesaalis: Harju-Madise kihelkonna päev on 6. novembril, Nissi kihelkonna päev 20. novembril, Hageri kihelkonna päev 4. detsembril ja Keila kihelkonna päev 15. jaanuaril.
Näituse koordinaatorite kontaktandmed: Liisi Taimre – e-post: liisi.taimre@hmk.ee, tel 5253892; Evelin Povel-Puusepp – e-post: evelinpovel@gmail.com, tel 56675252.
**********************************************
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum sai toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt
Harjumaa Muuseumi filiaal Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum sai toetuse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt Paldiskis oleva Amandus Adamsonile kuulunud suveateljee restaureerimiseks ning avamiseks muuseumina.
Amandus Adamsoni suveateljee restaureerimise ja muuseumina avamise projekti kogumaksumus on 4 230 629 krooni, millest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus eraldas Harjumaa Muuseumile Amandus Adamsoni ateljee restaureerimiseks ja arendamiseks kaasaegseks muuseumiks Piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist 3 596 035 krooni. Eelmise aasta detsembris läbi viidud riigihanke tulemusena hakkab suveateljee hoonet restaureerima Rihti Projekt AS. Püsiekspositsioon valmib koostöös Laika, Belka ja Strelka OÜ-ga. Restaureerimistööd peaksid plaanide kohaselt lõppema 2010. aasta mais ning maja on kavas külastajatele muuseumina avada sama aasta novembris.
Amandus Adamsoni tütar Maria Carlsson kinkis suveateljee kinnistu riigile 2005. aasta novembris ning sellest sai Harjumaa Muuseumi filiaal. Suveateljee on kingitud selle seaduslike pärijate poolt riigile eeldusel, et riik restaureerib maja ja ei anna seda edasi eravaldusesse.
|
